Sindi Tervisekeskuses köeti hoonet üle 80 aasta vanuse katlaga, millele leiaks sobilikuma koha näiteks muuseumi vaatamisväärsuste keskel.
[pullquote]Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi[/pullquote]Täna tegi Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust koos vastava valdkonna asjatundjatega reidi Sindi katlamajadesse, et enne kütteperioodi algust hinnata nende tehnilist seisukorda.
Ringkäiku alustati Sindi Tervieskeskuse (Jaama 1) keldrikorrusel asuvast madala laega keskkütte katlaruumist, kus ukse avas keskuse juhataja Anne Järvsaar. Sütt põletava katla küttekolde uksel on selgelt loetav kiri: A. S. Franz Krull Tallinn. Dokumentatsiooni põhjal teatakse, et sama katel on sooja andnud hoone valmimisest saadik, seega aastast 1936. Nüüd on katel lõhki ja tuleb otsustada, kas remont oleks otstarbekas? Naljatlemisi või koguni päris tõsiselt arutleti, kas mõni mäluasutus võiks nõnda kaua töös olnud ilmaimest huvitatud olla. Terve hulk AS Franz Krulliga seotud objekte ongi juba tunnistatud kultuurimälestisteks, samuti enne neljakümnendat valmistatud Tallinna laternapostid. Miks mitte siis too katelgi?
Siiski ei keskendunud tänane arutelu museaalse väärtuse hindamisele, vaid püüti leida parimat lahendust maja soojaga varustamiseks. SW Energia tootmisjuht Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi. „Siin ei ole enam midagi järele jäänud, mida saaks kokku keevitada,” tõdes energeetik. Silmaga mõõtes oli raske hinnata katla soojatootlikust, aga pakuti umbes paarkümmend kilovatti. Sellise võimusega uue katla muretsemine ja paigaldus maksaks võibolla kusagil 10 000 eurot. Kiire arvutus näitas, et õhk-õhk soojuspump võiks tulla kolmandik odavamalt. Tarbevee soojendamiseks on hoones elektriboilerid juba olemas ja selleks täiendavat vajadus puudub. Ajutine lahendus võiks olla ka soojapuhurite kasutamine, sest osa ruume seisavad tühjana.
Paari aasta pärast jõuaks loodetavate toetusrahadega maja ühendada keskkatlamajaga. Üheks kiiremaiks, aga ilmselt kallimaks lahenduseks peeti veel sellel aastal soojatrassi rajamist umbes 500 kuni 600 meetri kaugusel oleva keskkatlamajani. Otsus mõistlikuma lahenduse kasuks langetatakse lähiajal, sest talv on peatselt tulemas.
„Rahanumbritest ma täna veel ei räägiks, need kõik puusalt tulistatud. Pakkumised tulevad lähiajal ja sealt selgub tõde. Ise kaldun arvama, et kohene ühendus kaugküttetrassi on kõige mõistlikum lahendus,” lausus Puust.
Urmas Saard