Foto Jaan Lukas
Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega
Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.
Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.
„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas