Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.
„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.
Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.
Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.
[pullquote]Alati ei piisa headest teadmistest.[/pullquote]Aga milline on isadepäeva lill? Roos, täpsemalt punane, kui isa elab. Valge roosi võib viia isa kalmule. Kümne küsimuse hulgas pidi vastamiseks kasutama ka nutikust või omama naljasoont. Alati ei piisa headest teadmistest. Näiteks, kuidas õiglaselt ära jagada kuus muna 13 lapse vahel? „Tähtis küsimus isadele,“ rõhutas Lisette. Nuputa mis sa nuputad, aga vastus osutus lihtsamast lihtsamaks: tuleb teha munaputru.
Päev lõpetati ühise näksimisega kooli sööklas, munaputru sedakorda ei pakutud.
Õhtut aitasid läbi viia algklasside klassijuhatajad, õpetaja Mart Nõmm, Asko Aru ja 10. a klassi õpilane Sander Anderson.
Urmas Saard