Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.
Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.
Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel, või pakkusite idee ise välja?
Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda.
Kui kiiresti igale näitlejale leiti sobiv roll, millal algasid proovid?
Harrastusteatris tunduvad asjad pigem olevat vastupidised. Et pigem otsib roll näitlejat kui et näitleja rolli. Õnneks on Pajusi teatri näitlejatevalik säärase väga laia karakterispektriga lavastuse väljatoomiseks piisav. Proovid algasid mõtteliselt juba hilissügisel, aga intensiivsemalt siiski uue aasta alguses.
Kuivõrd võib „Soome hobust“ lugeda ehtsaks soome looks, nagu näiteks “Seitse venda”, “Niskamäe lood”?
Kindlasti võib öelda, et näidend on „soomeloolikum“ kui sellest sündinud lavastus, aga ka näidendis on vähemalt minu hinnangul eelkõige peamises fookuses siiski universaalsed küsimused ja inimsuhted.
Ehk on sümboolse tegelasena laval ka hobune?
Hobune või pigem isegi võib öelda, et hobused tõepoolest lavale jõuavad. Millisel kujul ja moel, jätaksin esialgu saladuseks.
Kas näidendist võib lugeda välja mõtte, et teatud mõttes vajaks Euroopa Liit muutmist või ehk ka debürokratiseerumist?
Näidend seda temaatikat tõesti puudutab, aga rohkem on tegemist bürokratiseerumise kaardistamisega kui üleskutsega või revolutsioonihüüuga selle muutmiseks.
Kuidas sobib mängimiseks Aidu koolimaja saal?
Aidu kooli saal on teatrietenduste tarbeks igati sobiv paik.
Kas Sirkku Peltola näidendeid on Eestis ka varem mängitud?
Peltola näidendeid on Eestis varem lavalaudadele jõudnud kahel korral: 2007. aastal „Soome hobune“ Eesti Draamateatris (lavastaja Roman Baskin) ja 2011. aastal „Väike raha“ Ugala teatris (lavastaja Tanel Ingi).“
Jaan Lukas