Sel reedel ja laupäeval, 31. märtsist 1. aprillini toimub Tartus Sparki keskuses 24 tundi vältav häkaton, kus otsitakse lahendusi väljakutsetele, mida seab avaliku arutelu sfäärile tõejärgne ajastu.
Homöopaatilises meditsiinis on põhimõte, et sarnast tuleb ravida sarnasega. Kuitahes õige või väär on see tänapäeva meditsiini vaatepunktist, on kogu post-truth temaatika oma praegusel kujul infoühiskonna probleem. Selle tuumaks on informatsiooni üleküllus ja meie võimetus leida adekvaatseid mudeleid oma mõjuala üha laiendava ja samas peenemaks muutuva infosfääriga toime tulemiseks.
Probleem on ühelt poolt sotsiaalne ja isegi eksistentsiaalne, aga lahendused saavad sündida ainult infoühiskonna vahendite täiustamise kaudu. Aga neid täiustada ei saa me ilma neid mõistmata.
Tartus nädalavahetusel toimuv “tõepõhjahäkaton” toob kokku humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna ning andmeteaduse ja informaatika tegijad infoühiskonna eesliinilt, et leida sellesama infoühiskonna enda vahendeid kasutades lahendusi meid kõiki puudutavatele väljakutsetele, mida markeeritakse viimase aja debattides sildiga “tõejärgne ajastu”.
Tegu on küll tiimitöö suurvormiga, kus tegeletakse lahenduste otsimisega 24 tundi järjest, aga loomulikult ei saa eeldada, et 24 tunni jooksul on võimalik kõik probleemid lahendada. Aga erinevalt hädaldamisest käest libiseva tõe, faktide ja digitaalse avaliku sfääri ussitamamineku üle on see võimalus ise midagi asjade parandamiseks ära teha.
Paljude jaoks tekitab kummastust sõna “häkaton”. Keelenõu soovitab küll seda nimetada häkkimis-maratoniks, aga olulistel terminitel on komme kasutuses olles lüheneda.
Häkaton on fookustatud tiimitöö vorm, mis doseerib õiges proportsioonis osalejate valmisolekut koostööks/konkurentsiks. See formaat on ammu ületanud häkkerite ringkondade piirid ja nendega ei seo seda mitte seos programmeerimise vm tehniliste asjadega, vaid pigem osalejate põhimõtteline võrdõiguslikkus ning orienteeritus tulemusele. Häkatonil ei aeta niisama juttu, vaid häkitakse kõigi osalejate seisutevabas koostöös midagi valmis.
Tõepõhjahäkatoni tulemuseks võib olla kahte tüüpi asju:
1) Ajakirjandusliku sisu infoühiskonna vaatepunktist eeskujulik näide ehk “andmelugu” (ingl k “datastory”). See on artikkel vm uuriva ajakirjanduse vorm, mis kasutab mõne ühiskondlikult olulise teema avamisel maksimaalselt ära andmeid, uuringuid, tõendatud fakte ning esitab need digitaalse meedia vahendeid kasutades selgelt ja arusaadavalt, kuid ei lõika ära seoseid algallikatega.
2) Tööriistad mõne digitaalse avaliku sfääri kriitilise lõiguga tegelemiseks. Libauudised ja sisuturundus, kõlakojad ja trollimine, mõjutustegevus ja selle ulatus — need on mitmetahulised probleemid, aga nendega tegelemine algab nende analüüsist, lahendusi on võimalik pakkuda esialgu kitsastes lõikudes. Näiteid fact-check vahenditest, sisuanalüsaatoritest, crowd-sourcingust on üle maailma küllaga, aga need vajavad sobitamist kohalike oludega.
Rõõmustav on, et põlve peal tegemise viisil alustatud projektiga on korraldue käigus tulnud kaasa Eesti Ekspress, Postimees ja ERR. Kaks esimest pakuvad analüüsimiseks oma ajakirjanduslikke toorandmeid ja viimane tuleb ise oma meeskonnaga häkatonile. Andmete analüüsimisel saame kasutada Tartu suurandmete ettevõtte loodud TEXTA toolkiti, mis on loodud just eestikeelse sisu jaoks. Parimad andmelood lähevad avaldamisele meie koostööpartnerite väljaannetes.
Häkatonile esitatud ideede ümber moodustatud tiime tulevad nõustama teiste hulgas Marian Männi (EE, Bonnier 2017), Georgia Panagiotidou (ex-Helsingin Sanomat), Taivo Pungas (vt http://datasci.ee/), Andreas Ventsel (TÜ semiootika), Anto Veldre (RIA analüütik), Henrik Roonemaa (geenius.ee) ja lisaks tavapärased mentorid ettevõtluse, teenusdisaini jm valdkondadest, mida vahendavad TÜ ideelabor, Tartu teaduspark jt partnerid.
Ehk meil on sisuliselt kõik vähegi kättesaadavad vahendid tõepõjata ajastu väljakutsetele vastu astumiseks. Üritusele saab veel neljapäeva hommikuni registreerida kodulehel, kus on ka põhjalik küsimuste-vastuste sektsioon:
Ent häkkimismaratoni tulemusi saab jälgida ka Interneti vahendusel rahvusvahelisel tõerjääkijate päeval 1. aprillil Postimehes algusega kl 16. Ülekandes on oodata ka 1. aprillile kohast üllatust!
Ja lõpetuseks, minu jaoks on häkaton sama igapäevane infoühiskonna nähtus nagu akadeemilistes ringkondades seminar. Ülikoolis ei pea kellelegi seletama, mida tähendab, et ma “lähen homme seminarile”. Loodetavasti pole vaja mõne aja pärast enam seletada, mida tähendab “lähen nädalavahetusel häkatonile”.
Märt Põder, peakorraldaja