Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.
Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.
Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.
“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”
Õppuse ajal on Kärdlas liikumas tavapärasest tunduvalt rohkem kiirabisõidukeid.
“Selleks, et minimaalselt häirida Kärdla igapäeva elu, sõidavad kiirabibrigaadid järgides kõiki liikluseeskirja reegleid ning ei kasuta vilkureid ega sireene,” kinnitas dr Arkadi Popov. Hiiumaa haigla töö ei ole häiritud ning toimub tavapärases režiimis.
Õppuse esimesel päeval, 22. septembril aktiveerub häire põhjal Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm, kes koos meditsiinilise varustusega koguneb Rohuküla sadamasse ja sõidab praamiga Hiiumaale. Heltermaalt suundustakse Kärdlasse ning Hiiumaa haigla lähedusse püstitatakse välihaigla telklinnak ja alustatakse võimalike kannatanute vastuvõtmist.
Reedel, 23. septembril jätkub katastroofiõppus Regionaalhaigla kiirabikeskuse traumapäeva ning meditsiinimeeskonna õppusega. Ennelõunal kl 11-14 harjutatakse kiirabisimulatsioone nagu traumakäsitlus, elustamine jms Kärdla päästekomandos, Hiiumaa Konsumis, Kärdla põhikoolis, Hiiumaa maavalitsuses, kohvikus Gahwa ning Kärdla tänavatel, samal ajal toimuvad harjutused ka välihaiglas. Pärastlõunal kl 15-18 toimub suurõnnetuse õppus Kärdla kesklinnas, legendi järgi toimub Hiiumaa haigla ajutise hoone põleng ning kannatanuid evakueeritakse välihaiglasse, kus harjutatakse masskannatanute vastu võtmist ja abi osutamist. Traumapäev lõppeb kella 18 ajal. Välihaiglal ja meditsiinimeeskonnal jätkub kannatanute vastuvõtt hilisõhtuni.
Laupäeval, 24. septembril on kõik huvilised kl 9-11 oodatud välihaiglasse lahtiste uste päevale, et lähemalt tutvuda haigla varustatusega ning meditsiinimeeskonnaga.
Tegemist on suurima taolise õppusega Hiiumaal ning ühtlasi 19. regionaalhaigla kiirabikeskuse traumapäevaga. Koostööpartnerid õppusel on terviseamet, päästeamet, Lääne päästekeskus, Tallinna kiirabi, Pärnu haigla kiirabi, Tartu kiirabi, Hiiumaa maavalitsus, Kärdla politseijaoskond, Hiiumaa naiskodukaitse, Hiiumaa haigla, Kärdla põhikool, Hiiumaa Tarbijate Ühistu, Gahwa kohvik, Hiiumaa riigigümnaasium ning kõigi Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma liikmete tööandjad.
Katastroofimeditsiini osakond ja selle osa Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm kuuluvad regionaalhaigla kiirabikeskuse koosseisu alates 2015. aasta augustist. Katastroofimeditsiini osakond moodustati Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma baasil, mis kuulus varem Päästeameti koosseisu. Nii osakonda kui ka meeskonda juhib dr Raido Paasma, kelle sõnul on mõlema üksuse põhieesmärgiks meditsiiniabi pakkumine katastroofide ja suurõnnetuste järgselt nii Eesti-siseselt kui ka välismaal. “Meie põhiväärtuseks on missioonitunne, sest kõik sellesse kaasatud inimesed töötavad vabatahtlikkuse printsiibil ja nende põhitöökohad on Eesti erinevad tervishoiuasutused,” rõhutab dr Paasma. Meditsiinimeeskond on Eesti Päästemeeskonna (EDRT – Estonian Disaster Relief Team) üks moodulitest. Eesti Päästemeeskonna meditsiinimeeskond on käinud meeskonnana missioonil 2004/2005 aastal Indoneesias pärast maavärinat ja tsunamit ning 2005 aastal pärast maavärinat Pakistanis. Meeskonna liikmed on käinud ekspertidena ka 2008 aastal pärast maavärinat Haitil. Samuti on meditsiinimeeskond osalenud erinevatel rahvusvahelistel ja siseriiklikel õppustel. Välihaiglat on Eestis varem püstitatud Väike-Maarjas Päästekooli õppustega seoses ning Kaitseväe õppustel Siil 2015 ja Kevadtorm 2016. “Tundub, et meditsiinimeeskonna välihaigla üks selgeid kasutamisvõimalusi siseriiklikult, ongi just eraldatud piirkondades, eelkõige saartel, ajutise meditsiiniabi osutamine kohaliku haigla mittefunktsioneerimisel, kuni püsivamate lahenduste leidmiseni,” leiab dr Paasma.