Tänase kuuenda looga saab tõmmata joone alla avaldatud artiklitele, milles on püütud anda ülevaadet Külauudiste portaali 7. juuli täispikast külastuspäevast Rapla valda, mis sai teoks Elroni algatusel ja vallavalitsuse kutsel.
Ajaloohõngulises Rapla kesklinnas paikneb kaunilt ja nüüdisaegselt uuendatud paekivimaja, kus loob õdusa õhkkonna Pargi Resto. Vestluskaaslasteks Rapla vallavalitsuse kultuurinõunik Rita Triinu Peussa ja avalike suhete spetsialist Anneli Pärna, kes oli kogu päeva toredasti meie tulekuks ette valmistanud.
Rita Triinu: Rapla elu on koostööprojektne omavalitsuse, kultuurikeskuse ja erinevate mittetulundusorganisatsioonidega. Palju toimub laulu-, tantsu- ja muid kultuurisündmusi ja kontserte. Tänavu oli muidugi hästi vahva märtsi algul valla 125. sünnipäeva tähistamine. Esimest korda Rapla valla ajaloos toimus suur avalik sünnipäeva pidu.
Anneli: 2016. aasta on Rapla valla 125. juubeli aasta, mil tähistame ka Rapla ja paljude meie külade esmamainimist 775 aastat tagasi. Valla sünnipäevapeol Sadolin spordihoones osales ligi 800 vallakodanikku ja külalist. Rapla Kultuurikeskuse noorte näitetrupp kandis ette Mart Kivastiku etenduse „Eesti asi“, mille lavastas Piia Põder. Õhtu lõpetas Smilersi kontsert. Lisaks toimub terve aasta jooksul palju erinevaid juubelihõngulisi sündmusi, mille kohta leiab infot valla kodulehe kalendrist.
Rita Triinu: Korvpalli ei ületa vallas populaarsuse poolest mitte miski. Korvpallilahingutes on üle tuhande fänni kohal olnud. See on küll siin üks asi, mis meid liidab. Viimane huvitav korvpalli koostöö oli kultuuriinimestega siis, kui lõpumängus natuke showd tehti, et publikut võimalikult palju oleks. Rahvatantsijad tantsisid vahepeal keset mänguväljakut. 2017. aasta maakonna kalender on ka tehtud nõnda, et korvpallurid kannavad rahvariideid. Kõik 12 kuud on lavastatud rahvarõivastes. Rahvariietest puudust ei tunta. Meil on maakonnas niipalju erinevas mõõdus rahvatantsijaid, et ka kõige pikematel korvpallimängijatel ei jäänud käised või püksisääred lühikeseks.
Anneli: Näe, kus mehest räägid, seal ta ongi (juhuslikult külastas korvpallist rääkimise ajal Pargi Restot Rapla korvpallikooli tegevjuht Jaak Karp). Jaak liitub meie laudkonnaga peagi.
Anneli: Raplas on traditsioon kevadeti, jüripäeva paiku pidada Rapla Melu suursündmust. Toimuvad käsitöölaat, kirbuturg, tuuningu- ja tümpsumasinate kokkutulek ja palju muud põnevat, mis täidab kesklinna rahvaga. Sel päeval on Tallinna mnt osaliselt autodele suletud. Sel aastal avasid teist aastat oma uksed kodukohvikud. Sel korral oli ilm jahe ja rohkearvuline hulk külastajaid nautis meelsasti kohvikutes hea-parema maitsemist. Kord aastas avatud kohvikutesse tahetakse minna ja tunda, et ollakse oodatud. Järgmisel aastal on plaan taas kohvikutega jätkata.
Rita Triinu: Maakonna tantsu- ja laulupidu on ka üks tore traditsioon. Samamoodi oleme ühed vähestest maakondadest, kes korraldavad spordis oma maakonnasiseseid suve- ja talimänge.
Anneli: Rapla Kultuurikeskuses toimub sügiseti traditsiooniline üritus „Vahtra Tantsud Tähtedega“, kus ka meie mõlemad Rita Triinuga oleme osalised olnud. Õpitakse selgeks kaks peotantsu: ühe kiire, teise aeglase. Kõik käib ikka nii nagu päris võistlustel, esinemisriided ja numbrid selja peal. Tuleb ise osata ja peab ka partnerile kava õpetama. See on asi, mis samuti rahvale igal aastal väga meeldib ja mis on ka üle Eesti kajastust leidnud.
Rita Triinu: Juulis toimuv Kirikumuusika festival väärib samuti rääkimist. Ka see on hästi pika traditsiooniga sündmus, mis toimub kord aastas juuli kuus.
Anneli: Ma arvan, et Kirikumuusika festival on märgiline sündmus, mis Raplat iseloomustab, nö meie kõige suurem pärl juba 24 aastat. Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk on festivali õnnestumisele märkimisväärse panuse andnud. Sel aastal omistati talle Rapla valla aukodaniku tiitel. Lisaks on aukodaniku tiitli pälvinud Linda Raus, Esra Rahula, Andres Ehin, Ly Seppel-Ehin.
[pullquote]Valtu on väga eesrindlik olnud ja sovhooski oli vene ajal väga eesrindlik. Mitšurinis oli sovhoosi esimees Rein Kaidla ja Valtu kolhoosis Tenno Teets[/pullquote].Rita Triinu: Muidugi oleks väga vahva paljude külade tegevusest rääkida. Meil on vallas 38 küla. Vähem kui pooltel on külavanemad. Külavanemaid on 14. Külad jaotuvad viide kanti. Igal kandil on oma keskus: Kodila, Hagudi, Kuusiku, Rapla, Alu. Nende ümber asuvad ülejäänud külad. Külavanemad käivad koos 4 korda aastas külade ümarlauas. Siis kuuleb kõigest, mis külaelanikel muret valmistab ja edastame vallavalitsuse infot. Side külade vahel on päris tihe.
Urmas: Millised on peamised kurtmised?
Rita Triinu: Need on teed. Teede heakord on põhiline, mis külaelanikele kõige rohkem hinge peal olnud. Meil on ju palju kruusateid. Kõige rohkem puudutab maainimest teede hooldus: tee siledus, löökaugud ja muhud, teeäärte niitmine. Talvel lumest puhastamine. Kohati kimbutavad ka elektririkked. Selles osas oleneb omavalitsusest vähe. Saame ju ainult märku anda, kui mõnes kohas on liiga kaua elekter ära olnud või mõnda kohta pole veel valguskaabel jõudnud.
Anneli: Rapla külje all asub Valtu küla, mida tänasel ringkäigul külastada saame. Rapla vallas on Valtu küla ja Kehtna vallas on Kaerepere, kus vanasti oli Valtu kolhoos. Kõrvuti paiknevate asulate nimedega on tihti väike lõbus segadus.
Urmas: Valtu külast on juttu olnud, kas tegemist ühe eesrindlikuma paigaga?
Rita Triinu: Valtu küla on väga tubli. Seal asub Rapla kena ja korrastatud ujumiskoht, mille kohalikud elanikud oma jõudude ja valla toel on teinud. Siseujula on naabervallas Kaerepere asulas: Valtu ujula ning järgmine lähem siseujula asub juba Märjamaal. Selles mõttes võib öelda küll, et Valtu on väga eesrindlik olnud ja sovhooski oli vene ajal väga eesrindlik. Mitšurinis oli sovhoosi esimees Rein Kaidla ja Valtu kolhoosis Tenno Teets. Viimase mehe eestvõttel ehitati Kaereperre Valtu ujula, mis on selle piirkonna ainuke.
Urmas: Väliujula?
Rita Triinu: Ei. Siseujula, täis mõõtmetega, kus saab korraldada võistlusi. Muide, Valtu ujulas tehti allvee kabe guinessi rekord. Vallad on tugevalt põimunud. Kaerepere asulas asub spordimaja koos ujula ja täismõõtmetes kunstmurukattega jalgpalliväljakuga, mida meil Raplas ei ole, aga meie inimesed kasutavad. Nüüd küll planeerime teha kunstmurukattega jalgpalliväljaku Rapla Vesiroosi gümnaasiumi juurde. Spordielu on meil muidugi hästi kõva. Lisaks korvpallile on ka jalgratturid kõvad tegijad. Meil on Peeter Tarvis ja Peeter Pruus. Kaks Peetrit teevad maailmas ilma jalgrattakrossis. Samuti on väga aktiivsed jalgpallurid ning mitmete teiste spordialade tegijad.
Spordivõistlusi meil jagub: Palukülas toimuv on välismaalastelegi tuntud jalgrattakross, kus korraldajad on Rapla rattaklubi KOMO ja Hawaii Express. Selveri jooks, Konsumi jooks, Jalkafestival, Laste Mitmevõistlus ja paljud teised.
Vestluse tähendas üles Urmas Saard
Samal teemal:
Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht
Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata
Seda Öökulli järve tahaks küll näha
Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset
