Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.
Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.
Veel kuulus huvigruppi Varri Väli, Sihtasutuse Põhja-Eesti Turism juht, samuti Guno, kes eelistas enda nimetamist ilma perekonna nimeta ja pidas soovitavaks liita eesnime ette sõna onu. Onu Guno on katsetanud põhuplaati oma majale eeskoja ja sansõlme juurdeehitusel. Reisil oleku ajal jälgis ta autojuhtide tööd, oli range ja nõudis koha vahetust ka siis, kui roolis istuja ise ei tundnud väsimust ega vajadust juhtimist järgmisele üle anda. Ka Martin ja Raul jäid tagasihoidlikult eesnime nimetamise juurde. Lisaks tõsisele huvile põhuplaadi vastu ilmutasid nad asjatundlikkust selle ehitusmaterjali vastu elektroonilises ja infotehnoloogilises vallas. Kes on hakkaja ühes asjas, ilmutab ennast sama heast küljest sageli ka kõiges muus, teinekord üsnagi üllataval kombel. Näiteks Martin vahetas kottpimedas, üksnes mobiili valgustuse valgel auto esituledest ühe pirni. Mis selles siis ikka nii iseäralikku võis olla? Aga oli küll, sest normaalsel viisil tulnuks pirnile ligipääsemiseks autolt mitmeid tükke eemaldada. Martin tegi töö ära ilma silmsidet omamata ja üksnes kätt ebaloomulikul kombel kõverdades ning näppudega kompides. Sellega võideti väärtuslikku aega.
Imetlusväärselt täpne oli autojuhtide ja Germo ajaline planeering 1700 km pikkusel teekonnal. Jedousovisse jõuti tühiseid minuteid arvestamata jättes suure täpsusega. Teisiti ei saagi see ärimeeste puhul olla. Nad oskavad hinnata mitte ainult raha väärtust, vaid mõistavad ka aja otstarbeka kasutuse kasulikkuse tähtsust.
Jan Bareš on Ekopanely ainuomanik, kes jätkab isa alustatud ökoloogiliselt puhta ehitusmaterjali tootmist. Esimesena köitis pilku 15 aastat tagasi ehitatud tehase büroomaja, mille välimus ei anna aimu põhuplaadi kasutusest. Kuulsime, et praeguseks on tema ettevõte ehitanud Kesk-Euroopasse rohkem kui 600 ehitust, mille seinamaterjaliks erineva paksusega põhuplaat. Kõrgel temperatuuril pressitava (ekstrudeeritud) toormaterjalina kasutatakse 98% nisu põhku, liimi 0,5%. Plaat vormitakse taaskasutatud jõupaberi vahele. Tšehhis nägime tootmisprotsessi ja kümnendik (võibolla täpsemaltki) millimeetrise täpsusega juhtivaid elektroonilisi seadmeid, mille detailidesse muidugi ei süvenetud. Plaadid lõigatakse kõige optimaalsemasse suurusesse, mis arvestab nii ehituskonstruktsioonide kui transpordi parema ära kasutamise tingimustega.
Midagi ei jää üle ja kõik tarvitatakse viimse ribana ära. Praak ja purugi läheb uuesti kasutusse.
Õuel suunati valus gaasipõleti leek ühele põhuplaadile. Tuld võttis üksnes kattepaber ja põhuplaadi enda süütamine näis pika katsetamise tulemusena täiesti lootusetu tegevusena. Plaat on ka väga halb soojuse juht. Vaatamata pikale leegiga töötlemisele jäi plaadi vastaskülg temperatuuri muutuseta ja käe võis vabalt asetada ka tahmaseks põletatud plaadi küljele ilma kõrvetamist kartmata. Seega on plaadi soojapidavus väga kõrge näitajaga.
Ekopanely nõupidamiste ruumi täitva ülisuure klaasist laua taga, millel Tšehhi ja firma tunnusega lipud, võttis Germo lühikeseks kõneks sõna: „Kõik suured asjad saavad alguse väikestest sammudest. Julgen öelda, et Kodu Kuubis on viimase kahe aastaga juba päris palju väikseid samme astunud. Täna on siin need inimesed, kellega võime asuda ühiselt suuri samme seadma.“ Ta ütles kohalviibinutele, et Jedousovi tehase külalisteks on „dream tiim“. „Kohale saabunud inimesed katavad oma valdkonniti kogu Eesti, et vallutada koduriigi turgu. Aga Eesti on alles algus. Pärast tänast ei tahaks ma kuulda küsimust: miks peaks põhuplaati kasutama? Tahan, et saaksite Jani käest kõik vajalikud vastused. Jedousovisse pole tuldud internetti riputatud kutse peale ekkursioonile või õlut jooma. Kuigi õlugi on Tšehhis tuntud oma headuses,“ kiitis Germo viimati öelduga peremehe külalislahkust.
Siiski on selge, et veel niipea Eestisse tehast ei kerki. Jani sõnul kasutatakse põhuplaadi tarvis kõrge kvaliteediga põhku, mille muretsemine on mõeldavam Leedust lõuna poole jäävatel põldudel. Seni tahetakse Eestis laiendada ökoloogilise põhuplaadi kasutuse geograafiat. Kodu Kuubis ei ole mitte niivõrd vahendaja, kui ikkagi põhumajade projekteerija ja ehitaja.
Mõnele vähese teadlikkusega inimesele võib põhust kuulmine tuua silme ette pildikesi lapsepõlves loetud Sergei Mihhalkovi raamatust ja eksitada mõttega põrsakese Nihv-Nihvi ehitatud ebaõnnestunud projektiga majast. Et põhumaja projekt ei saa olla ebaõnnestuv ettevõtmine, sellest andsid tunnistust ehitusjärgus olevad elamud, mida Jan näitas. Tšehhis kasutatakse kvaliteetseid materjale ja puitsõrestik ehitatakse sellises koguses prussidest, millest Eesti kogemuste põhjal jätkuks koguni kahe maja püstitamiseks. Tšehhid hindavad majade vastupidavust ja ei vali seetõttu ka materjali odavuse järgi. Nii ei hinda nad ka põhuplaati mitte esmajoones hinnalipiku alusel, vaid mitmete teiste näitajate põhjal. Peamine küsimus ongi vast kinni mõttes.
Germo rääkis, et tööreisi eesmärk polnud kindlasti mitte uuesti aru saada, miks nemad sellega tegelevad. Ta selgitas veel üht vajadust ja pidas tugeva ettevõtte aluseks just inimesi. „Minu jaoks oli reis oluline otsustamiseks, kas meie ettevõte jääb tegelema väikeste asjadega, millega samuti hästi hakkama saame ja ennast ära toidame või suudame minna loodud mugavustsoonist kõrgema mängu juurde? Selle jaoks on vaja inimesi tundma õppida. Kindlasti olnuks võimalik reisile minna ka lennukiga. Saanuks mõne tunniga lennatud, tehase ära vaadata ja kohe tagasi pöörduda. Kuid suhteliselt ebamugavas olukorras, kus inimesed sõidavad 17 tundi pead-jalad koos, õpib ikkagi paremini inimesi tundma. Millised nad on ja kas nendega üldse omavahel kokku sobitakse?“ Germo lootis siiralt, et kõik inimesed said õppereisilt uusi oskuseid ja teadmisi. Oma rõõmuks leidis, et kindlasti sobib valitud seltskond ka edaspidi kokku. „Kui inimeste arusaamad on suhteliselt pealiskaudsed, siis on ka tööalased suhted pealiskaudsed. Meie tahame oma tööga olla põhja panevad. Kõik detailid läbi mõelda. Kui keegi jätaks oma töö põhjalikult tegemata, siis ma ei saa seda lubada. Lennureisiga oleksime saanud väga pealiskaudse arusaama inimestest, kellega oleks mõttekas tööd edasi arendada.“
Germo küsimuseks oli leida vastus, kas need inimesed mõtestavad sooritatud reisi õigesti lahti ja miks põhuplaati kasutada. Seitsmest pooled on juba head koostööpartnerid ja kõigil teistelgi potensiaal ning tahe olemas. Küsimus seisneb veel selles, kas vajalike omaduste juures asub esikohal ainult äriline huvi raha teenida või suhe, kellega sa tahad seda äri ajada. „Äri tegemise huviga inimesi jätkub küllaga. Peamine küsimus on kindluse tekkimine neist, kellega võib rindele minna, kellega mitte. Nii oli sellel reisil hoopiski sügavam mõte: õppida inimesi tundma kõikides erinevates situatsioonides.“
Urmas Saard