Täna peeti Sindi avatud noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.
„Tavaliselt on ikka olnud sadakond esinejat, aga tänavusel võimlemispeol soovis osaleda ligemale 140 kunstipärase spordiala harrastajat,“ ütles noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes poetas peokava näppu ja rebis ühelt pressile eraldatud esiistmelt piirava lindi. Nagu alati, hõivati ka selle kevade oodatud suurpeol kõik kohad saalis. Paljude aastatega kogutud kogemustega Vent teab, et suured ettevõtmised nõuavad ettevalmistavas etapis ka kõige pisemate asjadega arvestamist, rääkimata suurtest vajadustest. Igal aastal saavad organiseerimise kogemusi ka noortekeskuse noored, kes moodustavadki tegevtoimkonna tuumiku. Neid polegi vähe ja kõigil oma kindlad ülesanded. Enamik nimesid jääb märkamatuks, eriti siis, kui kõik toimib kavandatult ladusa sujuvusega. Hea tava kohaselt kirjutatakse abilised kavalehe lõppu ja sageli ei pandagi nii öelda lavataguseid tähele, aga ometi sõltub väga oluliselt just neist ühe hea peo eeskujulik õnnestumine sama palju, kui esinejatest laval, kellele publik meeletu aplausiga austust avaldab.
Alguseni oli veel pisut aega ja seepärast alustasin rasvaselt trükitud nimede lugemist lehe alt servast: Ats Pikk, Kaur Kasemaa, Fred ja Karl Hussar, Lisanne Engmann, Krete Teearu, fotograaf Karl Kivila. Samuti Liisbeth Liidemaa ja Joosep Kass, nemad paistsid silma täiesti erilise piduliku riietusega. Oli ka põhjust, sest noorte sissejuhatavad sõnad andsid poolteist tundi kestvale vaatamisele hoolikalt valitud elamuste kõrgusmõõdu, millest kõigil järgnevatel esinejatel oli lubatud üksnes veelgi kõrgemale tõusta, kuid mitte ette antud latti madalamale lasta.
[pullquote]Selle ajaga on Margitit märgatud ja tema tööd kõrgelt hinnatud, aunimetusega Sindi aasta inimene 2015.[/pullquote]Pidulik avamine oli alanud ja Liisbeth palus tervituseks poodiumile linnapea. Marko Šorin kirjeldas iluvõimlemist elegantsuse ja liigutuste täpsusesse valatud sportliku kunstiteosena. Kuulsin kedagi enda läheduses sosistamas küsimust: miks tegelevad üldjuhul selle spordialaga ainult naised? Meenus, et siiski on eelmistel aastatel tütarlastele lisaks ka lasteaia poisid akrobaatilisi liikumisi harrastanud. Aga olen väga rahul sellega, et midagi olgu tütarlastele, neidudele ja naistele isikupärasemat kui vastassoole. Ja siis kutsus linnapea lava külgkardinate vahele varjunud Margit Shmidti rahva ette. Tema on iluvõimlejate treener olnud Saarde vallas juba nii pikalt, et esimesed graatsilise liikumise õpilased saanud emadeks ja vanaemadeks. Sindis on ta õpetanud üle kümne aasta. Selle ajaga on Margitit märgatud ja tema tööd kõrgelt hinnatud, aunimetusega Sindi aasta inimene 2015. Ta tegi kummarduse Sindi inimestele ja oligi järgmisel hetkel juba uuesti kadunud kardinate vahele.
Joosep teadustas, et päeva juhib noortekeskuse ringijuht Margit Schmidt. Nii ollakse harjunud juba ammu kevadest kevadesse, et Margiti nähtamatu hääl kostab nagu helikandjalt. Nii selgelt ja ladusalt justkui loeks püüdliku ilmekusega paberilt maha. Aga ei. Kõik teadmised ja kuldsed sõnad, mida rahvas kuuleb, on omandatud pikkade tööaastatega.
Sindi Täheratas alustas „Trikikavaga“ ja Sindi Stella lõpetas enne päris viimast lisaesinemist võimlemispeo tantsulooga „Armasta ennast“. Kuid lõpp ei tulnud kohe alguse järel. Nende esinemiste vahele mahtus veel 23 etteastet. Raske otsustada, milline esinemine kõige suuremat elamust pakkus. Õnneks polnud vaatajal kohustust kedagi hinnata ja üldvaates summeerus kogu kava üheks terviklikuks nauditavuse kõrghetkeks. Siiski jäid muust eristuvalt meelde Stuudio Ainula Tibud, „Tibud ja pühademunad“. Kas nemad olidki vist kolme-nelja-aastased, kõige nooremad? Jah, nemad, aga siis leidsin kavast, et ka Rüht esines rühmaga Tibud. Kavas oli “Mina jaksan kõige rohkem” ja nemadki on samaealised! Vahva, Suurepärane! Meelde jäi ka Githa vilistlasrühm „Siresääre polka“ esitusega. Nad olid laval nii nooruslikud ja kahjuks läks kõrvust mööda, kas mõni neist nende eel esinenutest ka pisut vanem oli või mitte. Igal juhul pelgasin hiljem nii rumalat küsimust üle küsida. Sindi gümnaasiumi D.R.E.A.M aga tõusis oma esinemises nii kõrgele, kui laval üldse kõrgust antud on. Olen nende oskust ja julgust varemgi imetlenud. Imetlesin nüüdki sedavõrd, et unustasin Eliise Kulli lava lakke tõusmist pildistada. Veel tahaks nimetada teisena esinenud Stuudio Happy Dancers lennukaid tüdrukuid, kelle esinemise nimetus on Disco duo. Aga põnevast põnevamaid etteasteid oli palju rohkem ja praeguseks on kogu kava segunenud vähemalt järgmise kevadeni unustamatuks vaimustuse puhanguks, mis saaks mälus hakata hägustuma üksnes veelgi parema supertähena mõjuva esinemiskava nägemise järel.
[pullquote]Muidugi väärivad kiitust ka lapsevanemad, kes julgustavad, innustavad ja toetavad oma lapsi nii kauni alaga tegelemisel.[/pullquote]Õigluse nimel väärivad lõpuks kokkuvõtvalt nimetamist veel väga tähtsad nimed, treenerid: Mariko Passel – D.R.E.A.M.; Sigrid Absalon, Marica Glisovic – Stuudio Happy Dancers; Merili Passel, Aino Väin – võimlemisklubi Ainula; Siiri Linke, Reet Parind, Kai Esna – võimlemisklubi Rüht; Margit Schmidt, Eha Smolina – võimlemisklubi Githa ja veelkord Margit Schmidt – Sindi avatud noortekeskuse võimlemisring.
Kuidagi ei tohi unustada, et Vent pälvis võimlemise ema nimetuse! Muidugi väärivad kiitust ka lapsevanemad, kes julgustavad, innustavad ja toetavad oma lapsi nii kauni alaga tegelemisel.
Märkimist väärib seegi, et Noorteühing 4H tähistab tänavu oma 25. juubelit ja sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ asunud sõbralik Hubert jälgis suure huviga samuti tänast Sindi võimlemispidu.
Urmas Saard