Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.
Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.
Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“, „Tule lase nüüd valsikest“ olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.
Kontserdi jagas kaheks Malle Nööbi poja Andruse ja sõbra Marko kitarrimäng. Alati võiks rahvast rohkem olla, paljud on kodu külge klammerdunud, liialt tagasihoidlikud teadmaks seda, millise hea muusikaelamuse võib saada oma kodupaigast. See oli meeskoori tänuüritus Vigalast pärit dirigendile, Järvamaa kultuuripärlile Malle Nööbile ja tema lähedastele ning teistele muusikahuvilistele. Meestelaul kõlab paljude inimeste hingedes, eriti nüüd kevade tulekul, mil juba loodus hakkab rõkkama helidest.
Malle Nööp on pärit Vängla külast, Kivi-Vigala kooli lõpetas 1982. aastal. Nüüdseks on elu ja töö viinud Järvamaale mitmete kollektiivide kunstiliseks juhiks ja isetegevuslaste laulupeole ettevalmistamiseks.
Paide meeskoor alustas tegevust 1975. aastal, laulab 25 meest, seekord oli kohal 23 lauljat vanuses 29 kuni 79 aastani. Kollektiiv on esinenud kõikidel Järvamaa üldlaulupidudel, seega on nad edendanud ja hoidnud nii hästi kõlavat meestelaulu, mis ilmselt jõudis Vigala valla teise serva, kiriku allagi.
Saalis on avatud Juta Blande nukkude näitus mitmest temaatikast: talutöö, Balti kett, laulu- ja tantsupidu, pulmad, külakool, mõisarahvas jne. Taaskasutatud nukud on saanud uue elu. Suured tänud Kodila käsitöömeistrile Juta Blandele. Eks nukud ole osa meie rahvuskultuurist, mille juurde peaks kindlasti lapsed viima. Kultuuri üks osa on järjepidevus, kasvatus. Kõik need nukkude perekonnad (neid on küll loendada püütud, hakkab jõudma teise saja piirile) said osa meeskoori laulust. Oli ilus üritus Vana-Vigalas.
Tänuliku kuulaja rollis Jaan Viska