Laupäeval, 26. märtsil, tähistas Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon oma tegevuse 25. aastapäeva Nooruse majas, kus andis tasuta kontserdi ja kostitas hiljem kõiki osalejaid šampuse, kohvi, võileibade ja pirukatega.
Peeter Vellet istus kontserti kuulama minu kõrvale. Aastaid olen harjunud teda nägema orkestris mängijate rivis, aga nüüd kuulsin tervislikel põhjustel ära jäämisest. Vellet alustas mängimist 1968. a loodud Pärnus KEK-i orkestris, kus parematel aegadel olevat olnud osalejaid 60 ja peale selle. Orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Paul Tepper. Tegutseti 1991. aastani, kuid poliitiliste muutuste tuultes ehitusettevõte lagunes ja sama saatus tabas ka puhkpillimängijate koosseisu. Velleti mäletamist mööda ei kestnud paus väga pikalt, võibolla pool aastat. Sama puhkpilliorkestri põhjal moodustati ’91. a Saxon. Praegugi mängib orkestris inimesi algusaegadest saadik: Hans Kivi ja Rein Külvet. Need nimed kinnitavad, et mängijate koosseisus on esindatud koguni kaks kuni kolm põlvkonda samast suguspuust. Kava lehelt märkasin liikmete vanust 13 kuni 78 aastat. Huvitav oli saada teada, et KEK-i orkestri rivitrummarina on kaasa teinud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.
Palju rohkem enam kõrvalistujaga rääkida ei saanud, sest kontserdi algushetk jõudis kätte. Kõik 150 tooli publiku poolel olid hõivatud ja umbes poolsada esinejatki kohad sisse võtnud. Peeter Kaljumäe esines nii õhtujuhina kui lauljana. Temalt saadi teada orkestri ajalugu ja sedagi, mis suures ilmas mängijate jaoks olulistel aastatel toimus.
[pullquote]Alates aastast 1999 on Saxonil hea koostöö Kaitseliidu Pärnumaa malevaga.[/pullquote]Alates aastast 1999 on Saxonil hea koostöö Kaitseliidu Pärnumaa malevaga. Osaletakse Kaitseliidu üritustel, ka Kaitseliidu ühendorkestri koosseisus võidupüha paraadidel. 2012. a ja viimati Kärdla võidupüha paraadil oli orkester esindatud iseseisvalt. Regulaarselt korraldatakse estraadi ja suvemuusika kontserte. Üle-eelmise aasta iseseisvuspäeval esineti Peterburi Jaani kirikus. Vähem olulised pole olnud ka eelmise aasta mängimised näiteks Sindis toimunud vabariigi sünnipäeva pidulikul lipuheiskamisel ja sellele järgnevas rongkäigus või Sindis läbiviidud lipu päeval. Eesti lipu selts tänas neid tänukirjaga, aga nad on pälvinud veel palju kõrgemaid tunnustusi. Aastal 2013 pälvis selts hõbediplomi üleriigilisel puhkpilliorkestrite võistumängul. Korduvalt on võidetud kulddiplomeid. Saxon kuulub Eestis viie parema harrastusorkestri hulka. Juubelipäeval anti Saxonile üle Tänukirjad Pärnu linnavalitsuselt, Eesti Puhkpillimuusika Ühingult ja teistelt.
Läbi aegade on orkestrit juhatanud paljud dirigendid. Rein Vendla töötas orkestri ees 1999. aastani. Tema koolitas puhkpilli mängima klassitäie Tõstamaa õpilasi, kellest 3 osaleb orkestris ka praegu. Veel on dirigeerinud Tiina Kiibus, Heli Kallasmaa, Andres Kokk, Peep Lõhmus, Mati Põdra, Margus Allmann. Dirigent Tanel Villand on orkestris alates aastast 2011. Tema alustas Saxonis trombooni puhumisega. Saxoni teine dirigent juhatab praegu ka Rakvere linnaorkestrit.
Kaido Kivi tuli orkestrisse 1986. aastal. Praegu jätkub tal energiat lisaks pärnakatele ka Eesti noorte kontsertorkestrit juhatada. Juubelikontserti juhatas peamiselt Villand, aga muidugi astus dirigendi noodipuldi ette ka Kivi, samuti Vendla ja Põdra. Kontsertkavas oli 14 pala. Algusloona esitati „Golden jubilee“, Alfred Reed. Noorim solist oli pool aastat harjutanud Ally-Emely Lensment, palaks „Aura Lee“. Viis viimast olid eesti lood. Kuuldi Raimond Valgret, keda pärnakad peavad omaks. Valgre puhul mängisid solistidena Kaido Kivi. Karl Kivi, Raul Aasa ja Rene-Hendrik Sirkas. Veel kõlasid Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Huvitav oli Mati Põdra töötluses Arne Oidi ja Heldur Karmo „Unustuse jõel“. Kõigi nelja dirigendi ühisel sissejuhatusel löödi käima viimase loona „Vanad sõbrad“.
Enne pidulauda kutsumist andis Saxon omalt poolt rohkelt tänukirju ja lilleõie neile, keda pidas tunnustuse vääriliseks väga erinevatel põhjustel. Teiste hulgas tänas Saxon Kaitseliidu Pärnumaa malevat, Pärnu linna, Pärnu muusikakooli, Pärnu-Jaagupi muusikakooli, perekond Kivi, Pärnu Noorusemaja ja kõiki oma toredaid sõpru.
Urmas Saard