Täna hommikul toimus Sindi gümnaasiumis töönõupidamine, kus püüti selgemates kontuurides visandada Julius Seljamaale püstitatava mälestusmärgi asukohta.
Esmalt koguneti Sindi gümnaasiumi hoone nn Luteri kiriku tiiva poolsele küljele, kus avaneb vaade Kooli pargile. Nõupidamisel oli esindatud Sindi volikogu liige Mati Kuusk, linnapea Marko Šorin, linnaaednik Mirko Reiman, muuseumi juhataja Heidi Vellend, ajalooklubi liige Urmas Saard, gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm, kes oli kokkusaamise peamine eestvedaja.
Seljamaale monumentaalse mälestusmärgi püstitamiseks on mõttetalgute korras asukohta otsitud alates aastast 2008 peamiselt mingis punktis Wöhrmanni pargis. Mõttekaaslaste soov on olnud loogiliselt põhjendatud, sest Seljamaa lapsepõlvekodu asus väidetavalt J. C. Wöhrmanni puiestee majades, mille täpset asukohta pole seni õnnestunud välja selgitada.
Möödunud aastal, kui Sindi ajalooklubi eestvedamisel otsustati ka oma kodulinnas väärikamalt riigi sajandat juubelit tähistada, võeti Seljamaale mälestusmärgi püstitamine tõsiselt käsile ja siis ei olnud enam võimalik väga pikalt mõtteid mõlgutada. Asukoha valikul lähtuti mõnedest kogu ideekvandi kontseptsiooni puudutavatest asjaoludest. Esiteks ja mis peamine, on teadmine, et selle mälestusmärgiga tahetakse lisaks Seljamaa isiksusele pühendatud austusele osundada sümboolses tähenduses palju enamale. Tema allkiri Tartu rahu lepingul toob ka tükikese riigi alusmüüri nurgakivist käega katsutavasse ulatusse. Mõeldes koolile, kui järgnevate põlvkondade kasvulavale, võiks nii olulise sõnumiga taies asuda kusagil võimalikult lähedal õppeasutusele. Nii oleks arhitektuuriliselt ja kunstiliselt hästi sobituval monumendil ka teistsugune mõõde, mida võiks nimetada noorte seas tehtavaks alaliseks kasvatuseks isamaalises vaimus. Näiteks Tallinna 21. kooli juures asub mälestusmärk Üksik-Sidepataljoni kangelastele, kes võitlesid relv käes idapoolsete anastajate vastu.
Nõupidamisel kaaluti ka volikogu liikme Viivi Palmissaare ideed, kes käesoleval kuul toimunud linnavolikogu istungi infotunnis pakkus välja raekoja lähedal asuva kuulsuste tammiku. Mõtet peeti huvitavaks, aga eelistati siiski koolimaja lähedust. Teised ettepanekud ei ole pälvinud arutlust väärivat tähelepanu. Võibolla pole ettepanekute tegijad oma mõtteid küllaldaselt argumenteerivalt selgitanud.
Tänasel kohtumisel kaaluti nn Luteri kiriku tiiva lähedal kolme asukohta: „Pätsi tamme“ juures, koolimajast veidi kaugemal Kooli pargis ja sama pargi alajaama poolsemat nurka. Kõigil kolmel asukohal nähti häid külgi, aga ka varjukülgi. Enamike arvates osutus kõige vastuvõetavamaks viimane asukoht, vt. fotolt.
[pullquote]Asukoht määrab ära arhitekti(-de) ja kunstnike nägemuse.[/pullquote]Asukoha määramine on algatatud rahakorjanduse kõrval järgmine oluline samm, millega ei saa lõputult tegeleda. Asukoht määrab ära arhitekti(-de) ja kunstnike nägemuse. Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent sai linnavalitsuselt päringu, kas linn vajab näidatud asukohas Muinsuskaitseameti kooskõlastust? „Eks ta nii nibin-nabin jääb kaitsevööndist välja ja nagu ei peaks. Riskide (ka poliitiliste) maandamiseks võib aga alati küsida ameti kui eksperdi seisukohta või kooskõlastust. KOV-il on see õigus. Mina vastu ei oleks,“ vastas Rent kiiresti. Teatava probleemina nähakse hetkel samas asuvaid elektriliine ja poste, mille asukohta peaks muutma. Soovitavalt võiks õhuliin olla tulevikus kaabliga maa alla viidud.
Kogu praegune tegevus on toimunud algatusgrupi eestvõtmisel vabatahtlikkuse alusel, millesse kõik entusiastid panustavad vastavalt oma võimalustele ja oskustele ilma selle eest tasu küsimata ega kedagi millekski kohustamata. 10. märtsil sai nii öelda ametlikus vormistuses ettevõtmine teatavaks ka Sindi linnavolikogule, kellelt oodatakse nendegi poolset heatahtlikku abistamist. Seni on volikogust väga praktilisel viisil asunud tegutsema Mati Kuusk, millest on algatusrühmal olnud juba väga palju kasu. Volikogu esimees Toomas Asi kinnitas, et järgmistel istungitel tullakse teema juurde kindlasti tagasi. Asi sõnul on see hetkel suhteliselt värske teema. „Järgnevatel istungitel on võimalik arutada, alustades asukohast, rahastajatest ja kõigest muust. Me peame seda järgmisel kuul kindlasti rääkima,“ kinnitas Asi.
Eelmise aasta vastupanuvõitlemise päeval tegi Sindi ajalooklubi üleskutse püstitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärk. 22. septembril esitas ajalooklubi Sindi linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik linnavalitsusele kuuluv pangakonto: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.
Esimesed annetajad olid Sindi Naisliidu liikmed. Praegu on hea teada, et ka väljapoolt Sindit ollakse valmis toetama. Näiteks Raeküla Rahvateater lubas 1. aprillil Sindi seltsimajas etenduva tüki „Ristsed“ tulust eraldada 15% Julius Seljamaa mälestusmärgi tarvis. Muuseumis on olemas korjanduskarp neile, kes ülekannet ei tee. Valmimisel on veel korjanduskaste, mis leiavad arvatavasti koha kaubanduskeskustes ja suuremates rahvakogunemiste kohtades, samuti Peterburi Jaani kirikus.
Urmas Saard