5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.
Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.
Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.
Algatusrühma kuulus peale Solli veel Agu Kungla ja Tõnu Simpson.
[pullquote]Oma rollides osalesid vetevana Neptun (Hans Soll), tema abiline Merineitsi, kurat Tori põrgust, kalurist avalduse esitaja, advokaat ja prokurör[/pullquote]2010. a 8. mail korraldas survegrupp Sindi paisu lähedal omapärase protestikogunemise, milles osales umbes poolsada inimest, kes muretsesid kalavarude taastumise pärast Pärnu jõe vesikonnas. Protest viidi läbi näitemängulise sketšina kohtuistungist. Oma rollides osalesid vetevana Neptun (Hans Soll), tema abiline Merineitsi, kurat Tori põrgust, kalurist avalduse esitaja, advokaat ja prokurör. Kõik kostüümides kaasategijad arvati samuti survegrupi liikmeiks.
Survegrupp ei ole üksnes pöördumisi, märgukirju, ettepanekuid, nõudmisi koostanud ja protestimiitingut korraldanud. Nad on osalenud korduvalt Pärnu jõe kärestikel. Näiteks 2013. a oktoobris lasti Kiisa talu kohal Ore kärestikus erilise pidulikkusega vette 5 000 lõhemaimu. Need olid viimased lisaks varajasemale 60 000-le isendile, kes olid kahes jaos Sindi paisutammist ülesvoolu asuvatele kudemisaladele toodud. Sama korrati veel 2014. a septembris paarituhande isendiga.
Aastaste lõhede jõkke asustamist on tehtud koostöös Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskusega. Teadlased peavad ümberasustamist edukaks kui noorlõhedest kasvab vähemalt 6% suguküpseks. Nii peaks tunamullu vette lastud kuni 65 000-st isendist ellu jääma umbkaudu 3600 kuni 3900 noorlõhet, keda on kalaks kasvatatud Daugava jõe lõhede marjast.
Pärast kaheaastast kudealadel suuremaks sirgumist peaksid lõhed rändama merre, et 4 aasta pärast suguküpsetena ülesvoolu tagasi oma kunagistele kudealadele naasta. Toona otsustas keskkonnaministeerium asustada Pärnu jõge neljal aastal. Nii taheti täita Euroopa Liidu suunist ja riigi poolt seatud eesmärki, mis tagaks aastas Pärnu jõest merre liikumas kuni 25 000 lõhet.
„Selleks ajaks, kui vette lastud lõhemaimud oma rändeteelt merest tagasi jõkke pöörduvad, peab praegune tõkend Sindi paisu kohal olema ümber ehitatud,“ rääkis Soll.
Pildigaleriis on esikohal Hans Soll läbi viimaste aastate
Urmas Saard