Mullu juunis peetud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati rasvatihane 2016. aasta linnuks. Rasvatihane on Eestis üks tavalisemaid, tuntumaid ja levinumaid linde. Samuti on ta maailmas üks põhjalikumalt uuritud linnuliike. Meie arvukaima talvituja tegevusi näeb aastaringselt. Ta on paigalind.
Vikipeedia kirjeldusel kaalub rasvatihane 19 grammi ja keskmiseks pikkuseks mõõdetud 15 cm. Paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, aga kõigil neil on must lagipea ja kurgualune, mille alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt. Isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega. Rasvatihane eelistab pesitseda lehtmetsades. Ta pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes, meelsasti ka üles pandud pesakastides. Emaslind ehitab õõnsusesse pesa samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla, sulgi. Kurna 3–13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja hajusate roostekarva täppidega kirjatud. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas.
Surmavalt mõjub rasvatihasele 40 kraadine külm ja paks lumi.
Loodetavasti saavad tänavu tuttavamaks teisedki tihased: sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane. Paremini rasvatihast nähes muutuvad märgatavamaks ka ülejäänud talviseid toidumajasid külastavad ja suvel koduaias pesitsevad linnud.
[pullquote]Järjest krõbedamat külma tegevad talveilmad tuletavad meelde lindude toitmise vajadust[/pullquote]Talv annab suurepärase võimaluse lindudega lähemalt tutvust sobitada. Järjest krõbedamat külma tegevad talveilmad tuletavad meelde lindude toitmise vajadust. Looduskalendri ja Loodusemehe abiga saab jälgida lindude toimetamisi Otepääl asuvas toidumajas.
Hea õnne ja linnutundmise juhul pidavat saama talvekuudel Eestis kohata rohkem kui 150 linnuliiki. Toidulaudade läheduses võibolla neist neljandikku.
1921. aastal asutatud Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) tegevuseks on meie maa linnustiku uurimine, tutvustamine ja kaitsmine. Eestist ja välismaalt on ühingus üle 400 liikme, kelle hulka kuuluvad ornitoloogid ja päris tavalised linnusõbrad. Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates aastast 1995, rasvatihane on järjekorras 22. Möödunud aasta lind oli viu. Aasta lindu valitakse eesmärgiga tutvustada rahvale üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, kaasates nõndaviisi loodushuvilisi ühe kindla liigi uurimise ja kaitse tegevusele. Rasvatihase aastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelnenud aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.
Urmas Saard