15. novembril tervitasid uuesti ärganud Sindi kogudust peapiiskop emeritus Andres Põder, Kouvola koguduse sõbrad ja Sindi pühapäevakooli lapsed.
Pilk minevikku
Sindi luterlaste ajalugu ulatub umbes 190 aasta tagusesse aega, kui Johann Christoph Wöhrmann tõi Poolast kalevivabriku üle Pärnu jõe äärde. Tori koguduse osakond iseseisvus 1899 a ja tegutses kuni 1944. aastani, kuid taasavati 1990-dal.
Ajast, kui Sindi kogudus polnud veel iseseisev, räägitakse ürikutes väga positiivselt Tori kiriku õpetajast August Raedlein’ist (13.06.1848 Peterburg – 17.03.1895 Tori), kes alustas Tori kihelkonnas 1879. a 10. oktoobril ja teenis ka Sindit. Kõneldakse, et Sindi luteri õpetaja võidelnud rahva vene usku minemise vastu, mille eest kohus ta pooleks aastaks koguni ametist tagandas. Tori kihelkonnakiriku kroonika põhjal surnud õpetaja südame rabandusesse. „Õpetaja Raedlein oli kui helde armulik isa oma wäetite laste wastu, ja aitas iga hädalist nõuu- ja jõuuga, kus seda iganes wõis,“ kirjutas 1895. a Postimees oma järelhüüdes. „Polnud talle küll mitte nii särawat kõneandi jagatud kui mõnel teisel, aga selle eest oli ta sõna, mis ta iganes rääkis, armas ja kosutaw. Ligi kaheksateistkümne aasta eest, kui ta meile hingekarjaseks sai, oli tal koguduses hääkene jagu wastaseid, aga pea kadusiwad need, ja wastastest saiwad talle paremad sõbrad, sest armastus sünnitab igal pool wastu-armastust.“
[pullquote]Lahkunu heldest meelest teawad wist kiriku-walla talupojad kõige paremat tunnistust anda, kellel wist mitmetel mitmed rendid maha kingitud on.[/pullquote]Mitmed rendid maha kingitud
Tähelepanuväärne on lugeda sedagi, et teda hindasid peale luterlaste teisedki: „Lahkunu heldest meelest teawad wist kiriku-walla talupojad kõige paremat tunnistust anda, kellel wist mitmetel mitmed rendid maha kingitud on. Ei ole siis see ka sugugi imeks panna, et tema matusepäewal, 23. märzil, samane rahwa hulk kirikusse kogus, et meie ruumikas jumala-koda neid sugugi wastu ei suutnud wõtta. Mitte üksi oma, waid ka palju teise usu koguduse liikmeid oli tulnud sellel päewal kirikusse lahkunut wiimsele unele saatma.“
Laste päralt on tulevik
Juubelipäeva jumalateenistuse juhatasid sisse pühapäevakooli lapsed lauluga “Oi, kes on loonud….” Alalise pianisti puudumise tõttu ei kõla sagedasti klaverihelid, aga täna saatis laste laulu Marion Tõldsepp, kes on ka ise kooliealiste pühapäevakoolis õppija. Marion oli lauluvõistluse „Sindi ööbik 2013“ 11- kuni 13-aastaste vanuserühma eripreemia võitja ja „Sindi ööbik 2014“ 11- kuni 19-aastaste vanuserühma parim lauluga „Skyfall”. Pähapäeavakooli kooris laulavad suurematest lastest peale Marioni veel Marek, Mattias, Maria Liis, Mayken ja väiksematest Brenet, Mirelle, Aurora, Tristjan, Namik, Sabrina, Artur, Heeta. „Minu rühma kõige noorem laps Heeta on 3-aastane ja magas kodus lõunauinakut, seetõttu tema ei esinenud,“ rääkis neljandat aastat pühapäevakooli lastega tegelev Lia Oras, kes alustas 12 lapsega.
Täna on pühapäevakoolis 20 last, vanuses 3 kuni 14 aastat. „Kui kogudus tähistab täna oma 25-ndat taasasutamise aastapäeva, siis üle-eelmise aasta suvel tähistas pühapäevakool Alice Laanemaa eestvedamisel 20. aastapäeva. Pühapäevakooli asutajaks oli tol ajal koguduse juhatajana tegutsenud Ülla Paulus. Laanemaa oli sel ajal ise pühapäevakooli laps, kogudus tegutses siis veel koolimajas. Alice on ka tõlgiks soome sõpradega suhtlemisel. Eelmisest aastast alustas pühapäevakool tööd kahes rühmas – nooremad ja vanemad lapsed. Appi tuli Alice Laanemaa, tema tegeleb kooliealiste lastega, mina eelkooliealistega. Sel aastal on pühapäevakoolis kaks rühma, mõlemas 10 last,“ jutustas Oras, kellel on heameel kogeda Sindi lastes tekkinud järjest kasvavat huvi nende pühapäevakooli vastu. „Et pühapäevakool on saanud siiani tegutseda, täname südamest meie Soome sõpru ja Sindi linnavalitsust, kes meie tegemisi rahaliselt toetavad.“
Sindi koguduse suur sõber Pertti Jalo
[pullquote]Konsistooriumi otsusega sai 2014. a suvel Sindi koguduse kaastööline Soomes Pertti Jalo EELK koostöömedali, mis ehtis tema rinda ka nüüdsel külaskäigul[/pullquote]Kui varem kõneldi sõprussuhtest Anjalankoskiga, siis 2009. aasta haldusreformi käigus kuue omavalitsusega liitumise tulemusena tekkis ühine Kouvola, kuid sõbrad jäid ikkagi endiseks. Pastor Heikki Rekki pidas lühijutluse ja Pertti Jalo andis üle kingituse, sümboolse tähendusega seitsmeharulise küünlajala altarile paigutamiseks. Konsistooriumi otsusega sai 2014. a suvel Sindi koguduse kaastööline Soomes Pertti Jalo EELK koostöömedali, mis ehtis tema rinda ka nüüdsel külaskäigul. EELK koostöömedal on hõbedasest metallist valmistatud sõõr diameetriga 35 mm, mille keskel asub EELK vapimärk, heraldiline roos. Keskel paikneb süda, selles ladina rist. Ääristuseks tammelehtedest pärg. Kujundid on reljeefsed ja tagumisel poolel autasu number. Kiriku koostöömedal asutati 20 aasta möödumisega riigi taasiseseisvumisest. Medal antakse EELK välispartnerile – vaimulikule või ilmikule – kes on osutanud silmapaistvaid teeneid Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule või selle kogudusele. Muu hulgas on Jalo abiga Sindi lapsed saanud käija palju kordi pühapäevakooli laagrites.
Karjased veerandsajandi kestel Sindi koguduses
[pullquote]Sindi koguduse taasasutamine toimus järjekordse vaimuliku ärkamise harjal, mis leidis aset üheaegselt eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõusuga.[/pullquote]2005. a asus Pärnu-Jaagupis kohalikku kogudust teenima diakon Tõnu Taremaa, kes võttis teenistuste pidamise ülesande lisaks kodukirikule enda kanda ka Toris ja Sindis. Virumaalt Pärnumaale ümberasunud Taremaa astus esmakordselt Sindi koguduse ette juuli keskpaigas ja teenib väikest hulgakest siiani.
Endine ülemkarjane Andres Põder, kellest sai mullu 22. novembril peapiiskop emeritus, teenis Pärnu praostina Sindit kuni Tallinnasse minekuni. Ka praegune peapiiskop Urmas Viilma on aastatel 1993-2004 mitmeid kordi Sindis teenistusi pidanud. Üle kümne aasta Sindi inimesi teeninud karjane oli siiralt üllatunud maja ja ruumide üldisest väga heast korrasolekust. Põder ütles, et Sindi koguduse taasasutamine toimus järjekordse vaimuliku ärkamise harjal, mis leidis aset üheaegselt eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Ta tunnustas linnavalitsust pideva toetuse eest. Koguduse poolt kingiti linnavalitsusele raamitud tänukiri.
Kogudust oli õnnitlemas linnapea Marko Šorin, kes kinkis suure raamitud foto, millel muljetavaldava liikmeskonnaga koguduse laulukoor ja selle keskel istuv kirikuõpetaja Emil-Alfred Paigaline. Foto on tehtud 9. septembril 1934, kui Sindis toimus esimene vaimulik laulupäev. Linna poolseks sünnipäeva kingituseks võib nimetada ka 500 euro eraldamist, millega toetati altari võre valmistamist. Samuti kinkis linn kogudusele midagi väga praktilist kooskäimise puhkudeks. Veel kinkis Šorin oma isiklikust kogust paar ajaloolise väärtusega kaarti aastast 1933, millel Paigalisele saadetud tekstid väga peenes kirjas.
Marko Šorin, Sindi linnapea, kingib foto minevikust Foto Urmas Saard →
Urmas Saard