Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab seoses Pärnu Briti päevadega 15. oktoobril Sindi gümnaasiumit, kus esineb õpilastele loenguga.
Varem NATO-s ja Euroopa Liidus töötanud härra Chris Holtby on olnud Briti suursaadik Eestis alates 2012. aastast, kui 21. veebruaril president Toomas Hendrik Ilves võttis Kadriorus vastu tema volikirja. Tallinnas resideeruv Ühendkuningriigi suursaadik Holtby on korduvalt Pärnumaad külastanud, Kihnu saart koguni kolmel korral, aga Sindit väisab esmakordselt. Briti päeva Sindi gümnaasiumis korraldav õpetaja Silva Sikk ütles, et nii kõrge ametiisik austab oma visiidiga nende kooli esmakordselt. Sikk lisas siiski täpsustavalt juurde, et eelmisel aastal külastasid Sindi gümnaasiumit Briti suursaatkonna töötajad ja kool osales ka üle-eelmisel aastal korraldatud Briti päevadel.
Sindi gümnaasium on suurt tuntust kogunud sinimustvalge lipukultuuri tähtsustamisega, aga kool osaleb innukalt ka mitmesugustes rahvusvahelistes projektides: varem oli Comenius, nüüd Erasmus. Täna lendasidki esimesed külalised Türgist ja Itaaliast Eestisse, et osaleda Sindis kuni 15. oktoobrini kestvas Erasmus projektis. Homme saabub peamiselt õpetajaid veel Belgiast ja Poolast. Arvatavasti kohtub suursaadik ka nende Euroopa Liidu kodanikega, lootis Sikk.
Britid ei ole olnud üksnes tänapäeval Eesti iseseisvumise ja omariikluse vääramatud toetajad. Head suhted on kestnud ligemale sadakond aastat. Hakatuseks saab pidada Vabadussõja aega, mil Suurbritannia läkitas Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral Sinclairi juhtimisel. Eesti riigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on leidnud jääva puhkepaiga Tallinna Sõjaväe kalmistul ja nimed kirjutatud mälestustahvlitele Tallinna Püha Vaimu kirikus ning Meremuuseumis. Samuti on Eesti vabaduse eest langenud Briti sõjaväelastele avatud mälestustahvel Suurbritannia Porthsmouthi katedraalis. Kui 2013. a jüripäeval tähistati esmakordselt veteranipäeva, siis avati Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus mälestusplaat vabadussõjas osalenud Suurbritannia kodanikele.
Suurbritannia oli ka üks neist ustavatest riikidest, kes ei tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. aastal. Eesti Vabariigi iseseisvuse taaskinnituse andis Suurbritannia 1991. a 27. augustil ja kohe järgmisel kuul allkirjastati diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioon, taasavati suursaatkonnad nii Londonis kui Tallinnas. 1992. a. juulis kaotas Suurbritannia viisanõude Eesti kodanikele, olles nõnda esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas läinud sajandi kahe- ja kolmekümnendatel aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga.
Urmas Saard