Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.
Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.
Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.
[pullquote]See oli muinsuskaitseameti nõue, mille täitmiseks pani amet ise toetava õla alla ja tasus omavahenditest kõik akende vahetamisega seotud kulud[/pullquote]Kuna hoone on muinsuskaitse all, ei tohi seintele soojusisolatsiooni materjali kinnitada. Seinad krohviti endisaegsel viisil lubikrohviga. Seda tuleb teha vähemalt kuu aega enne miinuskraadide tulekut. „Varem muinsuskaitselisele ehitusele paigaldatud plastik aknaraamid pidi puitraamide vastu välja vahetama. See oli muinsuskaitseameti nõue, mille täitmiseks pani amet ise toetava õla alla ja tasus omavahenditest kõik akende vahetamisega seotud kulud,“ rääkis Ariko headest uudistest.
Pikalt on olnud jutuks kaldtee ehitamine invakärudele liikumise võimaldamiseks. Remondi käigus valati trepi pealmisele osale ja astmetele igas suunas 30 cm juurde. Standard eeldab invakärude tarvis platvormi suuruseks vähemalt 1,2 m mõlemat pidi. Täna tehti õuealal asfalteerimistööd ära ja Ariko loodab, et juba homme saab ka kaldtee paigaldatud. Tööde kogumaksumus on ligi 64 tuhat eurot.
Urmas Saard