Spaapealinnas avati Viiking Saaga veekeskus ruunidega kaunistatud lindi lõikamisega

Kuu aega tagasi Pärnus suplemist harrastavale rahvale avatud Viiking Saaga veekeskuses toimus 19. lõikuskuu päeval pidulik lindi lõikamine.

Toivo Ninnas Foto Urmas Saard
Toivo Ninnas. Foto: Urmas Saard

Pidulik toiming algas sama hoone trepil, kus 2012. kevadel lõigati Viiking spaa neljanda hoone avamise puhul linti. Vanadest tegijatest hoidsid nüüdki kääre hotellikompleksi ainuomanik Toivo Ninnas ja arhitekt Riho Jagomägi, lisaks mitmed teisedki abilised. Ninnas väitis, et Pärnu pole enam ammugi mitte üksnes Eesti suvepealinn. Märkamatult on saanud linnast ka spaapealinn. Ninnas usub, et spaade arvestuses ruutkilomeetri kohta omab Pärnu kahtlematult riigis rekordit. Tema arvates võib olla tegemist koguni Baltikumi rekordiga.

Omaniku kinnitusel on valminud veekeskus täiesti teistsugune võrreldes kuue senise Pärnu ja ka kõigi teiste Eestimaa sarnaste rajatistega, mida ollakse harjunud veekeskustes nägema. Sellepärast oli lõikamiseks valitud lintgi eripärane, järgides ammuste skandinaavlaste ajaloo mäletamist koos nimetuste Viiking ja Saaga kasutusele võtmisega. Õhtu peajuht Elmar Trink rääkis, et lindile kirjutatud ruunid on esimesel sajandil pKr tekkinud germaanlaste tähestik. Ta jutustas 24 tähest mõningaid tähti esile toovalt ja sidus neid sümboolselt Viiking Saaga spaas kogetavaga.

Tuurit-Tuurit rahvatantsijad etendavad spaaperfomance'it Foto Urmas Saard
Tuurit-Tuurit rahvatantsijad etendavad spaaperfomance’it. Foto: Urmas Saard

Näiteks uruz tähistab visadust, vaprust, jõudu; ansuz tähistab intelligentsust; raido tähistab peremeheks olemist; geibo tähistab tasakaalukust, kingitust, andmist, saamist jne. Kõigil märgikujunditel on ka värvus. Geibo on värvilisena kuldne. Lint lõigatud, sisenesid kutsutud külalised läbi rohelise Ringi tänava äärse maja uude veekeskusesse. Meeleolu tõstmiseks laulis Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor Karel Tohvi dirigeerimisel Eesti rahvaviisi „Vändra polka“.

Veekeskuse suures basseinis etendasid Tuurit-Tuurit rahvatantsijad perfomance’i spaas, mis lõppes viimaks põneva ja väga pöörase veemölluga. Seejärel juhatati külalised veekeskuse katusele, kuhu on maastikuarhitekt Kati Niibo kavandi alusel rajatud kena roheala, mille keskel kasvab isegi üks pihlapuu. Aia ühes servas tervitasid saabujaid meeleolumuusikaga Andrus Haugas ja Veiko Rea. Suurte üllatajatena esinesid katuseaias veel ooperisolist Andres Köster ja klaverisaatja Piia Paemurru.

Urmas Saard