Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.
Unustamatus austuses
Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.
Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.
Lippude rivistus
Veerand tundi enne lipu päeva tähistamise piduliku tseremoonia algust mängis Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester dirigent Kaido Kivi juhatusel meeleolukaid lugusid. Samal ajal rivistas Mart Nõmm lippude kandjaid platsile. Tagumistes ridades asusid kohtadele Sindi gümnaasiumi noored kümnete koolile kingitud kandelippudega. Kooliõpilaste ette reastus Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, aukohal 120 lippu hoidvad lapsed ja neid abistavad vanemad või õpetajad. Nende vastas seisid noortekeskuse hoone ühel tiival hulk esinduslippude kandjaid. Sindi gümnaasium oli esindatud kahe esinduslipuga: kooli värvides lipp ja kuldsete narmastega sinimustvalge, mille varrel Riigikogu pühendusega vaskplaat aastast 2014.
Saatku edu…
Täpselt etteantud minutil mängis orkester Eesti hümni. Seejärel astus hoone trepile Sindi linnapea Marko Šorin. Väljavõtteid lõiguti linnapea kõnest. Lipp on iga riigi kõige võimsam sümbol: nähtav nii omadele kui võõrastele ja märk omanikust, kes selle lipu all elab ja toimetab. 131 aastat tagasi Otepää kiriklas sinimustvalget lippu pühitsedes polnud veel Eesti riiki ega valitsust, kuid soov omariikluseni jõuda oli olemas. Iha vabaduse ja iseotsustamise järele innustas noori mehi otsima võimalusi, et läbi lipusümboolika ennast maailmale näidata. Meie lipp on teiste lippude hulgas täiesti erakordne. Puuduvad agressiivsed elemendid: odad, mõõgad, kalašnikovist rääkimata. Ei ole verevärvi ega allutatud alade sümboolikat. Ta on tagasihoidlik ja teadlik oma tähendusest. Ei trügi esile ja just see näitabki, et esindab vaba rahvast.
Šorin meenutas, et eelmisel aastal kinkis Riigikogu Sindi gümnaasiumile piduliku riigilipu, sest õpilaste panust lipukultuuri edendamisel on märgatud ja peetud oluliselt väljapaistvaks. Toonane EELK peapiiskop Andres Põder pühitses kingitust sõnadega: „Saatku edu kõikides nendes tegudes, mida te selle lipu all ette võtate.“
Mustades ülikondades
Kuna juhuse tahtel on 4. juunil ka Sindi noortekeskuse juhatajal Helle Vendil sünnipäev, õnnitles linnapea tedagi. Helle Vent pani lipu päeva rivistusele välja iseseisva noortekeskuse esinduse: viis mustas ülikonnas noormeest, kelle ülesandeks oli samuti kanda suuri kandelippe. Noortekeskus valmistus lipu päeva tähistamiseks spetsiaalsete märkide kujundamise ja tegemisega. Võistlustöö tulemusena kujundatud noortekeskuse logo taustaks lisati juurde sinimustvalged värvid. Märke vormiti piiratud koguses ja kingiti väljapoole noortekeskust nende lähematele sõpradele ja toetajatele.
Linnapea õnnitles ka Sindi muuseumit, kellel samuti 4. juunil aastapäev, sest tänu oma kogukonna mäluasutusele teatakse ja mäletatakse möödunut väga hästi.
Sinised vilkurid ja orkestri mürtsumine
Politsei eskordi ja siniste vilkurite saatel asus rongkäik liikuma, täpse marsisammu mängis ette Kaitseliidu orkester. Mõistliku tugevusega tuul puhus lipud ilma liigse uljuseta kenasti lehvima. Nõnda säästsid hootised tuulepuhangud siiski ka kõige pisemaid ja ühtegi lippu mudilaste peost ära ei rebinud. Tuulest oli palju kasu, sest päeva edenedes puhus ta pideva järjekindlusega taevalaotuse päikese paistele lõpuks täiesti avatuks.
Kõike korraga nägema üks silmapaar ei haaranud. Kuuldavasti polevat enam ammust aega nii suurt rongkäiku Sindi linnas liikumas nähtud. Rongkäigu pikkust olevat olnud sedavõrd, et rivi eesotsas mänginud orkestrit olevat tagumises otsas veel üksnes aimatavalt kuulda olnud. Ometi on Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester üks Eesti riigi vägevamaid, kes osaleb ka Hiiumaal toimuval võidupüha paraadil. Seega polnud viga mitte orkestris, vaid pigem inimhulgas, kelle arvukusega korraldajad ei osanud kohe arvestada. Aga orkestri heli said lõpuks kõik rongkäigus lõpuni marssinud inimesed ikkagi veelkord nautida. Kolmest küljest kõrguvad koolihoone seinad peegeldasid ja võimendasid mürtsuvat heli sedavõrd, et terve õu vappus ning võnkles noodipaberile kirjutatud märkide täpsuses.
Neljas juuni võib olla isegi ansambli nimi
Orkestri lahkudes jutustasid õpetaja Lembit Roosimäe ja õpilane Sirelin Kukk sinimustvalge lipu lugu. Eesti lipu selts on peakorraldajana igal aastal austanud ja tänanud sinimustvalgele lipule head tegevaid inimesi, asutusi, ettevõtteid. 4. juuni hommikul Toompeal toimunud pidulikul lipuheiskamise tseremoonial kinkis lipu selts Riia Eesti koolile lipu. Sindis austati kolme pikaajalist lipu seltsi abilist klaaspüstidega. Väärtuslik meene kingiti Sindi linnavalitsusele, Sindi lasteaiale ja Eneli Arusaarele.
Kontsertkava jagunes kaheks osaks. Esimesena esinesid linna omad taidlejad: Jelena Kuvšinova laulusõbrad, tantsurühmad Sindi Memmed ja Omasoodu, Sindi lasteaiast Ülle Jantsoni laulumaiad, pereansambel Rannatee, D.R.E.A.M. Esimest korda esinesid viiekesi uues koosseisus Sindi muusikakooli õpetajad. Merike Teppan-Kolk ütles ansambli olevat nii värske, et nimegi polevat jõutud valida ja nimetas viisiku lipu päeva auks „Neljandaks juuniks“.
Mats alati on kange mees
Siis jõudis kätte esinejate tänamise aeg. Päeva peakorraldaja, lipu seltsi logoga, tänukirju jagati sedakorda üheteistkümnele meelepärase õhtu sisustajale. Teiste hulgas Saxon ja Kaido Kivi, aga samuti ette tänavalt Margus Põldsepp ja tema muusikasõbrad, kes alles ootasid oma lavale pääsemise hetke. Enne kolmiku mikrofonide taha istumist lauldi ühislauluna Oxfordi „Jää vabaks…“ Põldsepa sõprade esinemise ajal pakuti juba kehakinnituseks suppi, et üle kolme tunni kestev lipu päeva pidustus võiks jätkuda välja pigistatud jõuvarude uue energiaga täitmise järel veel pikalt edasi. Päris täpselt siiski ei julge kinnitada, kas oli supist abi või tuli kasuks kolmikute esinemine või tekitasid kahe asja koosmõju uue sünergia. Igatahes läks Põldsepa pundi esinemise järel kooliõu liikvele ja emotsionaalne kuumus tõusis naha ning riiete vahel märgatava tempoga.
Et sinimustvalgeid käsilipukesi veelgi rohkem inimesi rõõmustaks, kinkis lipu seltsi varahoidja oma viimasegi tagavara publikule ära. Mälestuseks võeti koduteele kaasa värviline voldik, milles päevakava, lipuheiskamiste kuupäevad ja muudki juttu. Soovijatele kingiti suveniiriks lipu seltsi logoga plekist märke. Kui lipu päeva tähistamist alustati Eesti hümniga, siis päev lõppes kolmikute esitatud lauluga, millest tehti publikule viktoriini küsimus: mida kasutati 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadi ajal hümni asemel? Kuna tol ajal hümni polnud, siis olevat kõlanud “Mats alati on kange mees, ei kedagi ta pelga, ei tõmba küüru saksa ees…!”
Siiski ei jäänud viimane lugu lõpulooks ja pillimehed istusid pärast sügavaid kummardusi veelkord toolidele. Publiku poolt vasakult vaadatuna esinesid Andres Põldsepp (bass), Sulev Salm (kitarr), Margus Põldsepp (karmoška, eesti lõõts).
Kalev Kaljuste tunnustus
Margus Põldsepp jõudis esinemise ajal kolmel korral jagada oma vapustavat elamust sellest, kuidas ta polnud oodanud nii võimsat rongkäiku ühes väikeses linnas nii vägeva orkestri saatel. Mingil hetkel võis märgata publiku seas liikumas ka Pärnu maavanemat. Kalev Kaljuste tänas lipu seltsi Sindi osakonna liikmeid tehtu eest. Eraldi nimetas ta Sindi gümnaasiumi ja lasteaia panust ja oli vaimustatud suurest lippude hulgast, eriti aga 120 lasteaia lipu välja toomisest, sest nende hoidjad on enamikus tulevased Sindi gümnaasiumi lipukultuuri kandjad. Kalev Kaljuste: „See on imepärane, et väike linn suudab sadade inimeste kaasamisega tähistada Eesti riigi tähtsaima sümboli tähtpäeva nii suurepärasel viisil!“
Pildigalerii pidulikust rivistusest Sindi noortekeskuse juures
Rongkäik
Kontsertkava
Urmas Saard