Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?
2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.
Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.
Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.
Pärimuslikud tähtpäevad 9. novembril Narva Eesti Seltsis (Vabaduse 20)
- Virumaa rahvausundist ja sügistalvistest tähtpäevadest/pühadest ning nende tähistamisest traditsioonilises külaühiskonnas ja tänases linnastunud keskkonnas.
- Kas ja kuidas pidada mardipäeva?
- Arutelu: osalejate mälestused ja isiklikud kogemused tähtpäevade pidamise kohta. Eeskõnelejad: Mall Hiiemäe ja Ahto Kaasik. Laulude ülesvõtjad: Ene Lukka-Jegikjan ja Kristjan Lukka.
Lisainfot vaata siit.
Virumaa jutupärimus 11.-12. oktoobril Püssi Päevakeskuses ja 22.-23. novembril Lüganuse Rahvamajas
- Miks teada ja koguda pärimusjutte? Kaja Toikka ja Laila Meister.
- Ülevaade Virumaa, Lüganuse kihelkonna jutupärimusest. (rahvajutud, kohapärimus, muinasjutud, muistendid, usundilised jutud, naljandid). Jutupärimuse uurijad Kristi Salve ja Reet Hiiemäe.
- Kuidas koguda ja panna kirja pärimuslugu? Ene Lukka-Jegikjan.
- Kohalike pärimuslugude jutustamine – kursusel osalejad.
- Retk jutupärimuses nimetatud Püssi ja Lüganuse vaatamisväärsuste juurde.
- Mida on kogutud kodukandis ja kuidas levitada kodukandi pärimust? Kohalikud koduloouurijad.
- Kohalike pärimuslugude jutustamine – kursusel osalejad.
Lisainfot vaata siit.
Koolitused on õppemaksuta. Registreerimine: www.folkloorinoukogu.ee.
Koolitust toetab Virumaa pärimuskultuuri programm.