Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.
Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.
Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”
Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.
Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”.
Pärastlõunal räägib maastikuarhitekt Kristiina Hellström Hiiu-Suuremõisa mõisapargi ja -aedade ajaloost ning Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-bioloog Anneli Banner mõisa mõjutustest taluaedades. Muinsuskaitseameti vaneminspektor Silja Konsa käsitleb oma ettekandes parkide hoolduse kavandamist.
Konverentsipäeva lõpetab aktsiaseltsi Artes Terrae maastikuarhitekt Edgar Kaare, kes räägib Õisu mõisa pargi korrastustöödest. Tema juhatamisel on ühtlasi kavas ka jalutuskäik pargis.
Viljandi maavalitsuse ja muinsuskaitseameti koostöös korraldatavad konverentsid on Viljandimaal kujunenud juba traditsiooniks. Mullu septembris Viljandis Sakala keskuses peetud konverentsil anti näiteks ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.