Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.
Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat.
Valik argumente rongiliikluse taastamiseks:
Moodne rong kihutab 120 kilomeetrit tunnis ja jääb lõppjaamas metsade vahel seisma. Riisiperest Haapsaluni jääb vaid 55 kilomeetrit ning Rohukülani, kust pääseb ka Hiiumaale, 63 km.
Koolilaps Turbast sõidab Haapsallu kooli terveks nädalaks. Rongiliiklus võimaldaks õhtuks koju jõuda.
Hiiumaal nähakse kurja vaeva praamisõiduaja lühendamisega 15 minuti võrra. Rongiühendus aitaks kokku hoida 45 minutit ning tooks Tallinna Hiiumaale ajaliselt oluliselt lähemale.
Tallinna tööl käivad inimesed teevad teise tööpäeva autoroolis. Rongisõit võimaldaks aega kasutada enda tarbeks ja kvaliteetsemalt.
Kokkusaamise moderaator Jaanus Karilaid: „Meie regiooni ühine soov on pääseda raudkindlalt transpordi arengukavva. Töökohad, majandus ja keskkond on üks argument, kuid teiselt poolt tuleb lõpetada ebanormaalne olukord, kus raudteeühendus puudub kahe tõmbekeskuse – Tallinna ja Haapsalu – vahel ning raudtee lõppeb metsade keskel.“
Nissi vallavanem Peedo Kessel: „Nissi valla jaoks on esmatähtis ühendus Keila ja Tallinnaga. 60-70% inimesi käib tööl just sellel suunal. Sügisest sõidab Riisiperre moodne rong, kuid Turbas, kus on ka üle 900 elaniku, on ühendus kehv. Nelja aastaga on valla elanike arv vähenenud 232 inimese võrra ning on tänaseks 3018. Peamine põhjus on kättesaamatud töökohad. Teisalt arenevad ka maakonnalinnad. Täna on Haapsallu võimatu tööle või kooli sõita ning peale raudtee kadumist on Haapsalu ka puhke- ja kuurortlinnana meist hoopis kaugemale nihkunud. Bussigraafikud on seatud nii, et arvestavad vaid Tallinna jõudmise suunda. Lisaks on rongitransport tunduvalt mugavam kui bussisõit – on ruumi, valgust, saab tegeleda eri asjadega ning tööd teha või õppida.“
Hiiu maavanem Riho Rahuoja: „Hiidlaste jaoks muudab rong vahekaugusi mitte kilomeetrites vaid ajas. Raudteeliin teeb suhtlemise pealinnaga kiiremaks. Hiiumaa on jalgrattaga läbitav. Rong annab võimaluse rattaga Hiiumaale jõuda ning aitaks kaasa ka elektriautode laenutusele. Autot läheb vaja ju peamiselt vaid Tallinnast Rohukülla jõudmiseks. Oluline on ka efektiivsem ajakasutus. Juba täna saavad inimesed praamil tööd teha, raudtee annab selleks täiendava võimaluse.“
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini kohta on valminud uuringud, mis näitavad selle olulisust piirkonna arengule ning rongiühenduse taastamise mõttekust. Raudtee taastamiseks on vaja rajada 63 km raudteed. Rohuküla sadamani kulgev raudtee loob oluliselt parema ühenduse ka Hiiumaaga.
Omapoolsed argumendid raudtee vajalikkuse kohta toovad kogunemisel välja Lääne maavanem Innar Mäesalu, transpordikonsultant Marek Rannala, Hiiu maavanem Riho Rahuoja, riigikogu liige Neeme Suur, Nissi vallavanem Peedo Kessel ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Sündmuse moderaator on Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid.
Sündmuse lõpetab ühispöördumine majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile.