Eile avati Eesti rahva muuseumis pidulikult näitus “Ruhnu eraldatud maailm”. Sellest said osa ka saareelanikud. Nad ei pidanud ette võtma pikka mereteed, vaid osalesid Skype’i vahendusel. Näituse avamise otseülekanne toimus rahvamajas, kuhu oli kogunenud saalitäis kohalikke.
“Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda,” vahendab vaatemängu Ruhnu blogi.
Pärast pidulikku avamist jäi saarerahvas rahvamaja jõuluajaks kaunistama.
Piret Õunapuu, Kristjan Bachmani ja Krista Leplandi loodud näitus “Ruhnu eraldatud maailm” jääb ERMis avatuks kuni 3. märtsini. Väljapanek räägib loo saarest, kus veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba rohkem kui 900 aastat – nii seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.
Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnevad 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni II maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.