Lustivere kultuurimajas peetud Jõgevamaa Koostöökoja seminaril arutati, millised ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahelised koostööviisid peaksid kajastuma tegevuspiirkonna tulevases strateegias. Oluliseks peeti ühist tegutsemist laste-ja noortetöö korraldamisel ning Jõgevamaa kui turismipiirkonna tutvustamisel.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm märkis, et uuel rahastamisperioodil on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik jagada vähemalt viis protsenti maaelu arengukava vahenditest läbi Leader meetme. “Põhimõtteliselt võiks aga Leader lähenemist rakendada ka teiste struktuurifondide vahendite jagamiseks. Praegu ei tea kõiki eesootavaid rahastamisvõimalusi, kuid me saame vestlusringis arutada selle üle, millised valdkonnad vajavad paremaks muutmist ning millised probleemid meie tegevuspiirkonnas lahendamist.”
Tamme sõnul toimusid teemakohased ajurünnakuid juba Mustvee, Põltsamaa ja Vooremaa piirkonnas ja kokku laekus sealt üle 150 idee piirkonna elu parandamiseks.
Seminar Lustiveres toimus “maailmakohviku ” põhimõttel. Osalejad jagunesid laudkondadesse, käisid ühest lauast teise ja arutasid erinevatel kohaliku elu edendamisega seotud teemadel.
SA Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskekuse mittetulundusühingute konsultant Kersti Kurvitsa eestvedamisel nõu pidanud laudkonnas peeti oluliseks koostööd laste ja noorte vaba aja sisustamisel. “Tõdesime, et igati vajalik on lastele laagreid korraldada. Suvel võiks olla mitu võimalikult erinevat laagrit. Siis saaksid vanemad otsustada, millises nende lapsed osaleda võiks. Tarvilik on ka selline laagritasu, mis oleks tasukohane ka majanduslikult keerulisemates olukordades olevatele peredele”. SA Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar märkis usutluses Vooremaale, et Kääpal on edukalt tegutsenud laste- ja noortelaagrid Kalevpoja suveteatri etenduse ajal, kus laagrilised on ka kaasa mänginud.
Kersti Kurvitsa sõnul võiks maal välja kujundada ka põlvkondade sidusust soosiva “vanavanemate teenuse”, mille käigus väärikas eas mehed ja naised lastele ning noortele mitmesuguseid tarkusi ja oskusi õpetavad. “Kindlasti soovivad paljud õppida puidust nikerdamist, toidu valmistamist ammustest aegadest pärit retseptide järgi ning paljut muudki,” lasusus ta.
Jõgevamaa Koostöökoja Peipsimaa kuraator Mati Kepp võttis kokku selle seltskonna mõtted, kes arutasid ettevõtjate koostöövõimalusi. “Jõudsime seisu-kohale, et turismiettevõtete vahel peaks olema tihe koostöövõrgustik. Kui turist ühte ettevõttet külastab, peaks ta sealt saama täieliku informatsiooni Jõgevamaast kui turismipiirkonnast. Peipsiäärsete firmade vastastikust suhtlemist on viimasel ajal siiski tugevdanud MTÜ Peipsimaa Turism moodustamine ja tegutsemine Kaja Allilenderi eestvedamisel.” Mati Kepi arvates võiksid turismifirmad võimalikult mitmekülgset teenust pakkuda. “Oleks loomulik, et majutuskohas saab ka keha kinnitada. Igas majutuspaigas sellist võimalust siiski pole, ” lausus ta.
Kepp, kes ise põllupidamisega tegeleb, tõi eeskujuks ka Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liitu ja Jõgeva Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete koostööd nii ühisel turustamisel, väetiste, taimekaitsevahendite ja muude kaupade muretsemisel ning ka klubilise tegevuse korraldamisel.
Lustiveres kõneldi sellestki, milliseid põhimõtteid tuleks pidada esmatähtsaks Leader programmi rahade jagamisel. “Vastavalt eesmärkidele tuleks ennekõike rahastada projekte, mis on suunatud kogukonna elu sisukamaks, mitmekülgsemaks ja turvalisemaks muutmisel,” avaldas arvamust Ühenduse Kodukant Jõgevamaa tegevjuht Pillet Tutt.
Jaan Lukas