Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate koostöös kujunevad tänavuse suve üheks märkimisväärsemaks sündmuseks maaelus avatud külaväravad, mille raames mõtteerksuse ja huvitavate ideede elluviimisega silma paistvamad paigad end lähemalt ja kaugemalt saabujatele mitmekülgselt tutvustavad. 21 . juulil avatakse külavärvad Sadalas, kus tegevust jätkub hommikutunidest hilisõhtuni.
Sadala külade seltsi juhatuse esimees Pillet Tutt märkis, et põhjusel, et juba ammustest aegadest on paikkonna inimeste kooskäimiskohaks rahvamaja, toimuvad ka avatud külaväravate sündmused selle hoone õues ja ka majas sees.
Muusikalised etteasted on Sadala naisrühmalt Tanstulust, naisansamblilt, Torma valla segakoorilt Sõbrahing ja teistelt esinejatelt. Ka päevajuhid sõnakunstnikud vennad Karl ja Tanel Sakrits leiavad aega laulmiseks ja pillimänguks. Õpitubades harjutakse käsitööoskusi, näiteks kudumist kangastelgedel, meistrid õpetavad ka kangastelgedele vajalike vahendite panemist. Telgedel kudumist on tehtud varemgi, kuid nüüd on rahvamajas avatud käsitöötuba.
Päeval saab tutvuda-degusteerida erinevate kohvisortidega ja keha kinnitada Luule Väina valmistatud pajaroaga. Tõukoerte demonstratsioonil näeb, mida on ära õppinud neljajagsed sõbrad ja kui väärikalt nad käituda oskavad. Jõudu ja osavust proovitakse rahvalikel spordivõistlustel. Sadala külade teater mängib vabaõhuetendusena Hugo Raudsepa komöödiat “Roosad prillid”, mida tegevuspaiga järgi võiks kutsuda ka suvekomejandiks Pungerlas.
Liikumise Kodukant ja Sadala külade seltsi koostöös viiakse simmani ajal läbi oksjon „Kõige suurem toetaja“, loteriikorvis on eestimaised tooted sponsorite ja toetajate toodangust. Õhtul toimub ka seltsile traditsiooniks saanud loterii, oksjoni ja loterii tulud laekuvad seltsile uute ideede elluviimiseks. Üheks lustakamaks ja atraktiivsemaks osaks kujuneb usutavasti Sadala sabatantsu selgeks õppimine simmanil. Sabatants tähendab seda, et läbides õue ja rahvamaja tantsitakse tantse, mida Sadala naisrühm välja pakub. Simmanilugusid mängib rahvalik ansambel Untsakad. Uus tants peaks olema jõukohane kõigile erinevas vanuses inimestele.
Sadalasse külaväravatele oodatakse inimesi erinevatest paikadest.
“Juba on teada, et rahvast tuleb Lääne-Virumaalt ja Ida-Virumaalt, Mulgimaalt ja paljudest teistestki paikadest,” ütles külaseltsi juhatuse liige Tiina Ivask. “Loodame, et koos kohaliku rahvaga tuleb meile külla vähemalt viis-kuussada inimest. Usume, et sel päeval tulevad meie külade vanavanematele külla kaugemal elavad lapsed ja lapselapsed, head sõbrad ning tuttavad, et koos ühise perena veeta üks mõnus laupäev. Ootame külla kõiki maaelu väärtustavaid ja hoidvaid inimesi.”
„Projekti sihtrühm on Eestimaa avalikkus, kellele tutvustatakse igast maakonnast omanäolisemat küla või külade piirkonda läbi meediakampaania ning kutsutakse osalema Avatud külaväravate päeval, mil külad tutvustavad oma tegemisi, pakuvad võimalusi koos töötubades õppida ja saada osa kultuurilistest etteastetest,” lisas liikumise Kodukant külavaldkonna juht Külli Volmer. “Sadala valimisel avatud külaväravate läbiviimise paigaks Jõgevamaal mängis olulist rolli hea piirkonnaedendaja tiitli andmine Sadala külade seltsile 2009. aastal. Möödunud aasta lõpul kuulutati sama selts Jõgevamaa parimaks kodanikeühenduseks Peipsi piirkonnas. Olen külastanud Sadala külade seltsi eestvedamisel renoveeritud 1930. aastatel ehitatud rahvamaja, milles on pärast nüüdisajastamist rohkem valgust ja avarust ning tunduvalt paremad võimalused sündmuste läbiviimiseks nii suurema kui ka väiksemaarvulisele osalejaskonnale. Seltsi eestvedamisel toimub rahvamajas kohaliku kogukonna regulaarne kultuurielu ja huvitegevus.”
“Avatud külaväravate projekt annab võimaluse senisest veelgi jõudsamalt kogu Eestimaa mastaabis teada anda, mida kogukonna koosmõtlemise ja ühistegemise kaudu ära suudetakse teha,” ütles Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.
Jaan Lukas