Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.
“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”
Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.
Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.
Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas.
Tõepoolest, 27. maiks leitakse lahendus. Isegi kiiremini. 22. mail lihtsalt võetakse detailplaneering tagasi. Kehtivuse kaotab ka 15 000 krooni eest tehtud keskkonnamõjude hinnang. Päästenööriks saab fakt, et Sõjatamm jääb välja valla kohustusliku detailplaneeringu alast. Algatatakse tiigi kaevamise projekt, mis ei pea läbima pikki protseduure Otepää vallavalitsuses.
Selleks, et kõik seadusega justkui kooskõlas oleks, vähendatakse sõjatamme ümber kaevatavat tiiki 1,2 hektarini, ära jäetakse Pühajärve 100 meetri laiusesse ehituskeelutsooni jääv tiigisopp. Ja kopad pääsevad kohe kaevama, kaevavad kogu juunikuu ja juulikuu. Kaevavad tiiki, mille kaldaserv jääb kohati 34 meetri kaugusele tammest. Kaitsealuste loodusobjektide seadus lubab üksikobjekt Pühajärve Sõjatammele kuni 50 meetrist kaitsevööd.
27. juuni Otepää Teatajas ilmub teade: “Otepää vallavalitsuse 29. mai korraldusega nr 2-4/339 algatati ja Otepää vallavolikogu 5. juuni otsusega nr 17 võeti vastu detailplaneering AS Pühajärve Puhkekodule kuuluval Sõjatamme kinnistul. /…/
Avalik väljapanek nimetatud planeeringu osas toimub 17. juunist 1. juulini 2002. Avalik arutelu toimub 2. juulil kell 14 Otepää vallavalitsuses.”
Inimesed on sõitnud puhkusele, arutelul viibib 7 inimest. Uus, muudetud, seega ka keskkonnamõjude hinnanguta detailplaneering asub jõusse.
Projekti järgi taastatakse sõjatamme ümber tiik. AS Kobras geoloog Urmas Uri sõnul taastatakse tiik, mille kunagist olemasolu näitavad geoloogilised uuringud. Paraku ei mäleta ümbruskonna elanikud sõjatamme juures paiknenud 1,2 hektari suurust tiiki. Vanemate kirjandusallikate järgi kaevati küll tamme lähedusse 19. sajandi lõpul kuivenduskraavid.
Mis teeb muret looduskaitsjatele? Nad kardavad, et 400-aastane tamm ei pea kaevamistöödele lihtsalt vastu.
Eesti Põllumajandusülikooli metsakasvatuse instituudi juhataja, dendroloog Eino Laas kinnitab, et sõjatamme sugused vanad organismid pole lihtsalt keskkonnatingimuste muutuste suhtes nii plastilised. Varasematel aastakümnetel kuivas maaparandusobjektidel mitmeid vanu kaski veerežiimi muutuse tõttu. Laas arvab, et kuna Pühajärve sõjatammel esineb vanadusest juba praegu okste vähest kuivamist, siis nüüd kuivamine progresseerub. Oma osa võib siin anda ka selle suve ekstreemne, kahe põuatipuga aasta. Kui varasema, projekti autoritelt saadud info põhjal oli karta, et võibolla tõuseb veetase liiga kõrgele, siis nüüd on lugu pigem vastupidine. Vett on tiigis liiga vähe ja see tõmbab vee ära ümbritsevatelt aladelt, ka tammelt. Laas kinnitab, et rajatava tiigi ja sõjatamme väärtused on võrreldamatud, sest tiik on väike lombike kahe kuulsa – Pühajärve ja sõjatamme vahel. Eksperiment pole sõjatamme juures lihtsalt õigustatud.
Tamme saatuse eest oma ametikohuste tõttu vastutav Valgamaa Keskkonnateenistuse juhataja Johannes Järv loodab, et Sõjatamm ei kuiva ära. Tema arvates pole midagi halba selles, kui eraettevõtja raha tuleb appi looduskaitseobjektide korrastamisele.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Kalev Aun tunnistab, et sõjatamme ümbruse maikuistest sekeldustest tal aimu polnud. Küsimusele, kas ka edaspidi plaanitakse rahastada sarnaseid projekte, vastab Aun: “KIKi rahastamise otsuseid teeb nõukogu. Juhataja ei kuulu nõukogu koosseisu. Seetõttu ei ole juhatajal võimalik vastata tulevasi rahastamisotsuseid puududutavale küsimusele.” Vastust teavad seega KIKi nõukogu liikmed Heiki Kranich, Aare Järvan, Kalle Jürgenson, Arvo Kullapere, Urmas Laht, Renaldo Mändmets, Villu Reiljan, Neinar Seli ja Tiiu Sizova.
Autor: Kristel Vilbaste