Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.
Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?
Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.
Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?
Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest.
Märkisite, et Kodukandil on vaja külavanemate kohta andmebaasi. Kuidas vallad saavad selles teid aidata?
Meil valmis külavanemate andmebaas seisuga oktoober 2010 teise külavanemate suvekooli projekti raames, seda rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Andmebaas on kättesaadav koduleheküljel http://www.kodukant.ee/index.php?id=103912 . Eelmine andmebaas valmis aastal 2008 esimese külavanemate suvekooli projekti raames.
Külavanemate andmebaas on koostatud valdadest, nende kodulehekülgedelt ja Kodukandi maakonnaühendustelt saadud info põhjal. Vallad saavad kontrollida andmeid oma külade kohta, teha täiendusi ja parandusi saates need e-posti aadressile heleriin@kodukant.ee.
Soovite ka külaliikumise võrgustiku tööd ja koolitusi tõhustada. Mida selleks teete?
Tulevaks aastaks on planeeritud projekti „Üheskoos on kindlam“ käigus viia läbi regulaarseid kogemuspäevi maakonnaühendustega, koostööpartneritega Leaderist ja Eesti Maaomavalitsuste Liidust. Kavas on leida erinevate valdkondade inimesi nii maakondlikul kui ka üleriigilisel tasandil Kodukandi eestkõnelejateks.
Lõppeval aastal sai Kodukant riigieelarvest miljon krooni. Tuleval aastal saate pool miljonit lisaks, kuid see läheb 9. Maapäeva läbiviimiseks. Kuidas Kodukant miljoniga välja tuleb?
Oleme väga tänulikud, et 2010. aastal eraldati põllumajandusministeeriumi kaudu Kodukandile riigieelarvelisi vahendeid 1 miljon krooni. Praegu ei ole veel selge, kui palju vahendeid meile 2011. aasta riigieelarvest eraldatakse. Usume, et see summa ei vähene, sest Kodukant on oma võrgustikuga üks suurim huvikaitset teostav vabaühendus. Põllumajandusminister loodab, et 2011. aasta eelarve eelnõu menetlemisel riigikogus mõistetakse, kui tähtis on Eesti Külaliikumise Kodukant tegevus külade arengule ja külainimestele ning toetuseks leitakse lisavahendeid.
Kas maakondlikud ühendused saavad külaelu edendamiseks piisavalt raha?
Maakonnaühendused ei saa kindlasti piisavalt raha külaelu edendamiseks. Kõik ühendused on iseseisvad organisatsioonid ja leiavad rahastamiseks erinevaid allikaid. Liikumine Kodukant toetab maakonnaühenduste tegevusi projektide ja sihtotstarbeliste eraldistega.
Kui palju suudab Kodukant aastas projektidega lisa teenida?
Me ei teeni projektidega lisa, vaid arendame nendega oma tegevusi. Praeguseks esitatud taotluste alusel võin öelda, et plaanime kulutada 2011. aasta projektide omaosaluse katmiseks 761 710 krooni ja projektidega taotletav summa kokku on ligi 2,4 miljonit krooni.
Tuleva aasta augustis Läänemaal toimuva 9. Maapäeva juhtmõtteks on “Tagasi koju.” Miks valisite just sellise juhtmõtte?
See on seotud 2009. aasta Eesti inimarengu aruandega, kus käsitleti ka regionaalset arengut ja elukeskkonda. Liikumine Kodukant soovib, et inimestel oleks oma külakeskkonnas
mitmekesisemaid võimalusi ja paremaid eeldusi eneseteostuseks. “Tagasi koju” on tulek oma juurte juurde.
Enne Maapäeva toimub ju 7. mail üleriigiline talgupäev. Millele sel päeval rõhku panete?
Talgupäevaga soovime, et Eestisse tekiks juurde tugevaid ja tegusaid kogukondi, kes aktiivselt räägivad kaasa olulistel teemadel ühiskonnas (sh külas, vallas) ning võtavad kodanikualgatuse korras ette ühistegevusi. Tahame ärgitada kodanikualgatust ning külade-kogukondade kokkukuuluvustunnet tugevdada, vabatahtlike tegevuse jõudu ja suurust näidata, ühistegevust edendada, vaimupärandit väärtustada ja aktiivseid talgujuhte leida.
Kes on Kodukandi koostööpartnerid?
Maanteeametiga tegime lõppeval aastal helkurikampaania (vaata www.helkur.ee), UNICEFi ja justiitsministeeriumiga kuriteoennetuse www.kuriteoennetus.ee/39704. Olustvere
mõisaga hoidiste messi. Koostööd tegime ka siseministeeriumiga, SA Eesti-Hollandi heategevusfond Päikeselille ja teistega.
Küsis Mari-Anne Leht