20.-28. novembrini 2010 toimub 15 Euroopa riigis (sh Eestis) jäätmetekke vähendamise nädal. Mõned riigid ühinevad selle kampaaniaga tänavu juba teist korda.
 |
Eestis koordineerib jäätmetekke vähendamise nädala ettevõtmisi keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond, kutsudes kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid, era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri/spordi/haridusasutusi jpt aktiivselt osalema.
Alates 2000 aastast on kogu jäätmeteke aasta-aastalt suurenenud. Stabiilsust on märgata ohtlike jäätmete tekkes. Tavajäätmete tekke kasvutempo on aga olnud vahelduv, kord suurema kord väiksema sammuga. Peamise põhjusena ebastabiilses tekkes võib tuua seotuse majanduskasvu, kaubanduse edenemise ja tarbimise hoogustumisega. Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks ühine eesmärk jäätmetekke vähendamine.
Majanduskasvuga ei tohi kaasneda keskkonnakoormuse suurenemine! Sellise suhtumise kujundamise üheks abinõuks on meie kõigi teadlikkuse tõstmine ja ühiskonna mõtteviisi muutmine.
Jäätmevaba nädala korraldamise eesmärk on:
– näidata, kuidas tarbimisele suunatud ühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi ning rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi omavahelist seost;
– muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks;
– ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema järgnevatel alateemadel:
Liiga palju jäätmeid – väldi ja vähenda jäätmeteket! See on jäätmekäitluse kõige eelistatum tegevusviis. Tuleb leida võimalused, kuidas toimida nii, et jäätmeid üldse ei tekiks või tekiks neid võimalikult väikeses koguses. Oluline on näidata, et jäätmete sortimine ei ole üks jäätmetekke vähendamise viise, vaid juba tagajärgede leevendamine.
Tooda säästlikult! Tuleb leida peamiselt tootmisega tegelevatele ettevõtetele suunatud meetmed, mis aitaksid vähendada tootmisel tekkivaid jäätmeid – alustades ennetustööst kontoris (paberkandjal dokumendihalduse asendamine digitaalsega jms) kuni üksiktoodete valmistamise (tehnoloogia valik, ratsionaalne logistika jms) ning lõpp-disainini (materjali päritolu, pakendamise ratsionaalsus jms).
Tarbi säästlikult! Tarbijat mõtlema suunavad näpunäited: miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Tarbija harjumuste muutmine, nagu näiteks kraanivee kasutamine pudelivee asemel; uute toodete ostmise asemel neid renditakse, laenatakse, lastakse parandada jms; loodussõbralikke tooteid eelistatakse keskkonda kulutavatele.
Eelista kauakestvaid tooteid! Tarbijat tuleb suunata sagedaste ebakvaliteetsete ja emotsiooniostude asemel valima kvaliteetseid ja klassikalisi tooteid, mis on küll moevooludest sõltumatud, kuid samas pikalt töökindlad.
Vaata, mida ja kuhu ära viskad – ära raiska! Tarbija teadlikkust tõstvad soovitused säästlikumale eluviisile: viimase müügikuupäevaga kaup ei pruugi veel kuuluda äraviskamisele; kasuta toode lõpuni; kõiki jäätmeid ei visata ühte prügikasti.