Airi Hallik-Konnula,
mitme MTÜ liige, Urvaste vallavolikogu aseesimees
Kui kuulsin, et Keskerakond tuleb meie valla juhtidega kohtuma, ei kõhelnud ma pikalt. Otsustasin kaema minna. Seda enam, et lubatud Inara Luigast tean sihikindla ja empaatilise poliitikuna.
Küllap valmistasime Luigasele ja Lengile pisikese pettumuse, kui volikogu esimees ütles, et tänu konservatiivsele eelarvele ei ole Urvaste vald pidanud koostama negatiivset lisaeelarvet ja sotsiaalnõunik tõdes, et vald tuleb toetusrahadega välja. Sest meie külalisi huvitas just inimeste keeruline toimetulek ja töökohtade puudumine.
Oma ehmatuseks ei kohanud ma Inara Luigase empaatiat kodanikuühiskonna kohta küsides. Võibolla kasutasin lihtsalt vale sõna – MTÜ. Sest rahvasaadik hakkas rääkima sellest, kuidas igaüks võib teha oma pereliikmetele mitu MTÜ-d, lööb eurorahad laiaks ja pärast aastat 2013, kui struktuurifondide rahad lõppevad, on tühjus. Et kõigepealt haridus ja töökohad ja siis võib see MTÜ ju oma külakiige püsti panna.
Ma olen harjunud sellise suhtumisega kohapeal ja mõelnud, et vast see tuleb mõne inimese piiratud silmaringist. Et ka Riigikogu rahanduskomisjonis sellise suhtumisega inimesi on – ja veel Kagu-Eestist pärit – oli natuke shokeeriv. Kuna külalistel oli aega vähe ja mina ehmunud, jõudsin ainult piiksuda, et külakiik on MTÜ arengus see kõige esimene samm ja nüüd räägitakse juba näiteks omavalitsuse teenuste delegeerimisest MTÜdele.
Sellise suhtumise taustal pole vist tähtis, et mul jäi neile inimestele ütlemata, et lõime just kokku Urvaste Külade Seltsi summad, millest selgus, et oleme sel hooajal piirkonda toonud või toomas 1,3 miljonit krooni investeeringuraha.
Või et jäi esitamata retooriline küsimus, et mis oleks saanud sadadest Eestimaa vanadest kooli- ja kultuurimajadest, parkidest ja matkaradadest, kui rahvas ei oleks koondunud MTÜdesse ja leidnud rahastusvõimalusi nende kordategemiseks.
Veel jäi rääkimata mure, et sageli napib kodanikualgatust just neis piirkondades, kus töökohti paistab jaguvat ja last but not least – kas lihtsalt mingisuguse töökoha olemasolu tagab Eesti riigi jätkusuutliku arengu.
Tegelikult on ju Eesti kultuuri- ja hariduselu – rahvaraamatukogud ja külakoolimajad omal ajal üles ehitatud peamiselt kodanikuühenduste ja -initsiatiivi, mitte riigi või töökohtade abiga. Lihtsalt varem panustasid inimesed oma aega ja ehitusmaterjali, nüüd tuleb viimast koos oskustöölistega tavaliselt euroraha eest sisse osta. Aga ideedevahetus ja koostegemise lust on vähim, mis võiks kohapeal olemas olla!
Pärast koosolekut tegi Heimar Lenk vallamaja tüdrukutega kümmekond ühispilti, Kesknädal pidi kajastama ka. Aga mind see fotosessioon õnnelikuks ei teinud ja koju jõudes vaatasin hoopis järele, et mis Keskerakond kodulehel kodanikuühiskonna kohta kirjutab. Kirjutab võib-olla vähem kui teised, aga ilusasti nagu nad kõik.
Sellepärast ei loe ma enne tulevasi Riigikogu valimisi arvatavasti eriti hoolikalt erakondade valimisprogramme, vaid annan oma hääle inimesele, kes kodanikuühiskonda tegudes toetanud on. Muidugi tingimusel, et vastava erakonna nimekirja ülemine ots valdavalt sellistest inimestest koosneb, et sädeinimesi ja nende toetajaid ei ole nimekirja ainult häälte püüdmiseks torgatud.
Täiesti õige mõtlemine! Jätkusuutlikud projektid viivad töökohtade tekkimisele, see on selgemast selgem. Maa elukeskonda tuleb väärtustada olgu külakiige või spordiplatsiga. Europrojektide omaosalused peaksid olema iga omavlitsuse prioriteedid.
Ehh… kurb lugemine…
Väga hea, Airi, et sellel teemal ikka ja jälle sõna võtad. Rauda tuleb taguda, kuni see tuline. Khati tundub, et jõud raugeb, eks? Mina olen hakanud mõtlema, et võibolla on neid seltsinguid ja MTÜsid luues mindudki kergemat vastupanuteed. Ehk siis e tegelda piirkonnale (külale, alevile, linnale) oluliste asjadega, vaid alustatakse nii öelda padjaklubist ehk siis omale meelelahutuse loomisest, mis ei ole loomulikult ka üldse mitte tühine asi, kuid kaasa rääkida oma linna või valla üldises arengus, ei suudeta või ehk ei tahetagi. Kohati tundub, et vallavanemal on isegi kasulik toetada selliseid nn pehmeid projekte uinutamaks vallarahva tähelepanu palju tõsisematele probleemidele, millega tuleks tegelda, nagu näiteks planeeringud, maadejagamised, valla investeeringute kavad jms. Sellistele aruteludele sageli MTÜsid ei kutsuta, sest mis nad ikka oskavad arvata…Mõni vallavanem on veendunud, et kui küla saab raha jõulu- ja jaanipeoks, siis on tema kõrge reiting valimistel kindlustatud. Aina valla asjades kaasa rääkida üritav MTÜ on tülikas ja nende suhtes võetakse hoiak, et küllap nad raugevad, kui me nende projekte ei toeta. Sageli on ka külarahva hulgas arvamus, et mis see MTÜ siis sudab ühe vallavanema vastu.
Ei, ma ei ütle, et külad ja MTÜd peaksidki olema vallavanemaga ilmtingimata opositsioonis, kuid partnerlus peaks olema tõepoolest lugupidav ja üksteisega tõsiselt arvestav. Mulle meeldib palju rohkem situatsioon, kus vallavanem mingi volikogule esitatava eelnõu koostamisel pöördub abi ja toetuse saamiseks külarahva poole, kui see, kui vallavanem tuleb külla tutvustama enda arvates just sellele külale suurepärast projekti, mis aga külarahvale üldse korda ei lähe ja oluline pole. Enne kui vallajuhid/otssutajad seda hooba ei tunneta, ei saa tekkida tõsiseltvõetavat kodanikeühiskonda.
No säherdust imeerakonda saad Sa kyll kaua oodata.