Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Katrin Lumberg,
kaugtöötaja

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega. Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega.

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et ‘maakaid’ oli ringis linlastest rohkemgi ning ‘linnainimesedki’ määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt ‘Kalamaja’ mitte ‘Tallinn’. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud ‘maakatest’ on maale ära läinud endised linlased. Viimaste hulka kuulub ka allakirjutanu. Nagu ka ‘juhet pidi tööl käijate’ hulka, keda samuti Sännas leidus mitmeid teisigi.

Lisaks põhjalikule ja loomingulisele tutvumisringile toimus konverentsi mõõtu suvepäevadel viis sisukat ettekannet, mille kokkuvõte ja materjalid on kättesaadavad Eesti Kaugtöö Ühingu kodulehel www.telework.ee.

2007. aastal asutatud Eesti Kaugtöö Ühing on Eesti kaugtöö oskusteavet koondav organisatsioon, mis pakub mitmeid kaugtöö rakendamisega seotud toetavaid teenuseid. Ühingu missiooniks on edendada kaugtöötamist Eestis, võimaldamaks inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete efektiivsust läbi paindliku töökorralduse ning aidates kaasa kohaliku elu aktiviseerumisele maapiirkondades. Ühingu kodulehel on kaugtöö plussidena välja toodud regionaalareng, tööhõive kasv ja sotsiaalne kaasatus, aja kokkuhoid, loodushoid ning ressursside otstarbekam kasutamine.

Aastatel 2009-2011 läbiviidava projekti raames plaanitakse käivitada Eestis viis piloot-kaugtöökeskust ning luua eeldused kümne kaugtöökeskuse tekkeks. Ühingu kodulehe andmetel on tänaseks käivitatud telefonimüügiga tegelev Paide Kaugtöökeskus ning Harjumaal Laulasmaa ja Kõnnu (Kuusalu vald) kaugtöökeskused, kus kaugtöötajad saavad kasutada arvutitöökohta, internetiühendust jm kaugtööks vajalikke teenuseid. Mõtted liiguvad kaugtöökeskuse suunas ka Viljandimaal Abja vallas ning Põlvamaal Kanepi vallas.

Kaugtöö suvepäevadel tekkinud elavates aruteludes leiti kaugtöö seoseid peaaegu iga eluvaldkonnaga — regionaalarengust haridus- ja perepoliitikani. Lisaks maale ‘tagasi’ tulijatele leidub üha rohkem ka mitmenda põlve linnainimesi, kes heameelega elaks ise ja kasvataks oma lapsi suurlinnakeskkonnast kaugemal. Kui aga ‘töö on ju linnas’, siis sõidetakse igapäevaselt kümneid kilomeetreid töö ja kodu vahet või jagatakse end linna- ja suvekodu vahel. Ühe tulevikuvisioonina võiks maapiirkonnad olla kaetud kaugtöökeskuste võrgustikuga, kus näiteks suvekodu-lähedase kaugtöökeskuse klient saaks vajadusel suvisel ringreisil kasutada ka teiste võrgustikku kuuluvate kaugtöökeskuste teenuseid.

Teise tulevikuvisioonina võiksid kaugtöökeskused toimida ühtlasi kohalike tööbüroodena, mis omavad ülevaadet kohapeal ‘saadaolevatest’ kaugtöötajatest ja nende oskustest ning omakorda võrgustikuna võiks täita kasvõi tellimusi nagu ‘kakssada inglise keelt oskavat internetiühendusega kaugtöötajat, kaheks kuuks, alates homsest’. Ideena käis läbi ka ettepanek lisada töövahendusportaalidesse standardmõistetena tööotsijatele ‘võin teha kaugtööd’ ning tööpakkumistele ‘saab teha (osaliselt või täielikult) kaugtööna’.

Kaugtöökeskus võiks lisaks töölauale ja internetiühendusele pakkuda nii oma klientidele kui ka kogu kohalikule kogukonnale ka oskusteavet ja koolitusi nii kaugtöö teemadel kui ka laiemalt. Mõnel kaugtöötajal võib olla teistegagi midagi huvitavat ja kasulikku jagada. Või kaugtöötaja tööandjal. Või teisel võrgustikku kuuluval kaugtöökeskusel. Või selle teise keskuse klientidel või nende tööandjatel. Ja kui kaugtöötaja saab vajadusel ‘juhet pidi’ osaleda kauge tööandja juures koosolekul, siis samamoodi võib mõni seminaril esineja istuda hoopis teises kaugtöökeskuses kaamera ees.

Sõltumata võrgustiku-unistuste realiseerumisest võib iga üksik kaugtöötaja ja kaugtööd võimaldav tööandja aidata regionaalarengule kaasa lihtsalt sellega, et suure tööpuudusega maapiirkonnas elab mõni töötav inimene rohkem. Kes saab iseendaga hakkama ja kelle tulumaksust laekub jupike ka kohalikku eelarvesse. Kes ei võta ühegi ‘kohaliku’ tööd ära. Kes viib osa oma kaugtööga teenitud raha kohalikku poodi ja tarbib kohalikke teenuseid. Kes tihti on keskkonnateadlik ja -hoidlik, eelistades kaugtööd maa-linna vahet kihutamisele.

Kes tihti on nii hea spetsialist, et tööandjal lihtsalt ei jää muud üle, kui talle soovi korral kaugtööd võimaldada. Kes tihti lisaks palgatööle on aktiivne kodanik, veab mõnd mittetulundusühingut, satub aja jooksul korteriühistu juhatajaks või külavanemaks või hoolekogujaks või edendab muidu kohalikku elu. Kellel tihti on või tulevad lapsed, kes lähevad kohalikku lasteaeda ja kooli. Ja kui neid kaugtöötajaid ja nende lapsi piirkonda palju tuleb, siis võibolla ei peagi kohalikku kooli kinni panema. Või poodi. Või postkontorit. Ja kahekümne aasta pärast on üles kasvanud kaugtöötajate laste põlvkond. Kes käivad võibolla vahepeal suures linnas ülikoolis ja tööl. Ja võibolla leiavad kunagi taas, et maal on parem kui linnas. Ja teavad, et kaugtöö on reaalne võimalus. Isegi kui tööandja peab seda helesiniseks unistuseks. Kuigi tippjuht ise viibib pool aega väliskomandeeringutes ning teeb sealt edukalt kaugtööd. Ise seda teadvustamatagi…

Artiklis on osaliselt kasutatud Eesti Kaugtöö Ühingu kodulehel avaldatud materjale.

Vaata ka katrinberg.edicypages.com

2 thoughts on “Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?”

  1. Väga huvitav, mul hakkasid mõtted kusagil ajusagaras üsna kuuldavaltragisema.

Kommenteerimine on suletud.

Share via
Copy link
Powered by Social Snap