Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega
Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.
[pullquote]Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi[/pullquote]Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.
Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.
Pärast ülevaatliku loo avaldamist saatis Kiki Pärnpuu giidituuril osalenud Liivia Koolme kuus põnevat fotot. Liivia Koolme juhib lugejate tähelepanu eriti fotodele, millel näeb endise Raeküla tuletõrjeseltsi maja (001) ja pidude-võistluste platsi (002) ning Pärnu vanimat säilinud kalurimaja (005). „Need faktid on minu arust päris olulised ja kindlasti ka paljud Raeküla elanikud pole neist teadlikud. Tuletõrjemajal oli kunagi kõrge torn, kuhu võistluste ajal roniti. Platsil korraldatud ürituste tulu eest aidati abivajajaid või osteti midagi vajalikku tervele kogukonnale kasutamiseks.”
Viljekava avas Lembitu ja Käo tänava nurgal asuval rohelisel murul Pärnu abilinnapea Marko Šorin tervitussõnavõtuga. Tema ise tantsis koos abikaasaga rahvatantsurühmas Kirmas. Erasmus+ noortevahetuse noored Türgist, Sloveeniast ja Eestist tegid keskkonnateemalisi etteasteid ja moeetenduse rõivastest, mille valmistajad olid nad ise. Kasutatud hilpudest õmmeldi kokku seelikud, mis sobisid mõlemale soole. Piia sõnul polnud paljud varem nõela ja niiti käes hoidnud, aga said hakkama. Õmblusmasinate nõeltevaru oli õnneks piisava varuga ja mõned terved nõelad jäid isegi järgi. Aga töötati eelmisel õhtul südaöötundideni.
Festival kujunes üsna rahvusvaheliseks. Lisaks rahvusvahelisele noortehulgale esines folkloorirühm Silavoti Lätist: kuus lätlast laulu, klahvpillimängu ja tantsuga. Kaugemalt esineja oli ka Hanila laulu- ja mänguselts. Raeküla kooli väikese maja tagahoovis mängisid kohalikud harrastusteatri näitlejad lõbusat näitemängu. Hiljem istusid näitlejad omakeskis suurel laval ümmarguse laua taga ja vahetasid muljeid. Oli ka põhjust, sest etenduse ajal olid kõik toolid hõivatud ja paljud seisid püstigi.
Sportlikku tegevust jätkus nii pinksilaudade taga valget pallikest põrgatades kui ka Poseidoni jalgpalluritega võidu vutti tagudes. Osalejaid oli põlvepikkustest alates.
Mitte kõik polnud koduõuedel müügiks. Ühe aiaäärde olid tõstetud väga kaunid potitaimed, mida lubati tasuta kaasa võtta. Võetigi. Suuremat kogunemist võis täheldada Pernaueri õlletelgi juures. Rohket uudistamist pälvis ka Rotikülas tegutseva firma Kodu Kuubis ehitatud saun.
Sindil on juba ajalooliselt olnud head läbisaamised Raekülaga. Seepärast oli Sindi kauplejaidki näha. Gerli Mets ütles, et Raekülla tõi ta üksnes väikese kaubavaliku sellest, mis ta 17. augustil Sindis müüki paneb.
Õhtu saabudes esinesid Metsatuka Muusikud ja Boris Leppsoo. Tantsumaraton kuulutati õhtu naelaks. Mikko Selg süütas lõkke, et pidu kaugemale paistaks.
Urmas Saard
