Eesti

Algas hiite kuvavõistlus

Eelmisel aastal võitnud Janno Loide Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud ülesvõte “Põhjatu allikas”

Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10228, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted. Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Loe edasi: Algas hiite kuvavõistlus

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto Piia-Karro-Selg — Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

National Geographic Eesti uurib suhtlemist delfiinidega

National Geographic Eesti mainumbri üheks põhilooks on “Aeg vestluseks”, mis käsitleb teemat: kas delfiinid kõnelevad keerukat keelt? Meie planeedi ühe arukaima olendi häälitsused panevad teadlasi ägedalt vaidlema.

Teised põhiteemad:

Mekongi rakkesse panemine
Enam kui 4000 kilomeetri pikkune Mekongi jõgi pakub vabalt voolates kala ning toodab tammiga tõkestatult puhast elektrit. Selles seisnebki Kagu-Aasia dilemma.

Supermesilase otsinguil
Mesilased on tähtsamaid putuktolmeldajaid, kellest sõltub kolmandik toiduks kasvatatavatest põllukultuuridest. Kas suudame aretada elujõulisema mesilasliigi?

Astudes mööda teed
Palverännak läbi Prantsusmaa ja Hispaania on tänapäeva maailmas elujõulisena püsiv muistne tava.

Lisaks tuleb juttu laktoositalumatusest, vee virtuaalsest liikumisest, sooldunud mullast, geneetiliselt muundatud kartulitest, geenmuundatud kalast, Pangaeast, kliimapõgenikest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Algas maanteemuuseumi kevadine liiklusnädal

Tänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.

„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“

Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.

Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Allikas: www.maanteemuuseum.ee

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Loe edasi: Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard — Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Eestisse saabus õppima kümme Afganistani ämmaemandat

Afganistani ämmaemandad Tallinna lennujaamas. Foto: Maari Ross/MTÜ Mondo

Nädalavahetusel alustasid kuuajalist Eesti-visiiti kümme ämmaemandat, kes töötavad õppejõududena Põhja- ja Ida-Afganistani meditsiinikoolides.

Ämmaemandad osalevad MTÜ Mondo ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud täienduskoolitusel, millest osa on ka vaatlused Ida-Tallinna Keskhaiglas Naistekliiniku erinevates osakondades.

Lisaks koolitusele, mida viivad läbi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud, saavad Afganistani meditsiinikoolid Eesti partneritelt kaasaegseid õppevahendeid ning nõu õppekavade koostamisel. Visiidil olevate ämmaemandate esindatavates meditsiinikoolides õpib kokku 565 tudengit ning hinnanguliselt mõjutab õppejõudude Eesti koolitus tulevikus 50 000 sünnitusabi vajavat naist Põhja- ja Ida-Afganistanis.

“Enam kui pooled Afganistani naised sünnitavad ilma ämmaemanda abita, sest ämmaemandaid on riigis liiga vähe. See põhjustab suure hulga surmaga lõppevaid sünnitusi, mis oleks parema kvaliteediga sünnitusabi korral ennetatavad,” ütles MTÜ Mondo haridusekspert Maari Ross. “Eestis on sünnitusabi väga kõrgel tasemel ja naiste suremus sünnitusel on väga haruldane, oleme selle näitaja poolest maailma tipus,” lisas ta. Kui Eestis sureb 100 000 sünnitaja kohta kaks naist, siis Afganistanis üle 300. Suremuse kõrget protsenti mõjutab ka liiga noorelt sünnitamine, sagedased rasedused ning alatoitumine. Probleemiks on ka naissoost arstide vähesus: vaid 24% kõigist Afganistani arstidest ning 21% meditsiiniõdedest on naised.

Viimase kümne aasta jooksul on Afganistani naiste ligipääs tervishoiuteenustele siiski paranenud: kui aastal 2003 oli terves riigis vähem kui 500 koolitatud ämmaemandat, siis 2012. aastaks oli see arv kasvanud juba 3000 inimeseni. Koolitatud ämmaemanda jälgimise all toimuvate sünnituste osakaal on järk-järgult kasvanud, ulatudes optimistlikumate hinnangute kohaselt 38 protsendini.

Eestit külastavate Afganistani ämmaemandatega on võimalik kohtuda 12. mail MTÜ Mondo kontoris Telliskivi Loomelinnakus, kui toimub emadepäevale pühendatud avalik üritus, kus arutatakse ämmaemanduse üle Eestis ja Afganistanis.

Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Laupäeval, 16. mail toimub järjekorras seitsmes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on muusikat”.

Tänavu võtab muuseumiööst osa 155 muuseumit, lisaks muuseumidele teevad oma uksed tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on muusikat”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks tasuta publiku ette põnevamaid muusikaga seonduvaid palasid oma kogudest, kutsuma muuseumidesse esinema bände, lauljaid, muusikuid ning isegi laulukoore. Tartus esineb Rahvusarhiivi katusel Tartu Popi ja Roki Instituut, Tallinnas korraldab Eesti Ajaloomuuseum hääletu disco ning loomulikult on kümnetel muuseumidel kavas nii õpitubasid, eriekskursioone kui tervele perele sobivaid avastamismänge.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu heliloojatest, muusikutest ja laulukultuurist.” Loe edasi: Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

09.-10. mail on rahvusvahelised rändlindude päevad ja juba üsna mitu aastat tähistatakse seda päeva tornide linnuvaatlusega.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 09. mail tornide linnuvaatluspäevale. Samal päeval vaatlevad tornides linde ka linnusõbrad Soomes, Rootsis ja Taanis.

Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiab EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/839. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Thea Permile laupäeval hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

RMK kutsub metsa rogainima

Pühapäeval, 17. mail toimub kuues kohas üle Eesti RMK rogainipäev ehk seikluslik orienteerumismatk, millest on oodatud osa võtma igas vanuses ja erineva sportliku tasemega 2-5-liikmelised võistkonnad.

Rogainipäeva ühe korraldaja Lauri Leppiku sõnul sobib rogainimine nii tulihingelisele sportlasele kui ka rahulikumale looduses liikujale. “Rogain on suurepärane võimalus looduses põnevalt aega veeta, mille käigus jõuab ka kohtadesse, kuhu tavalise jalutuskäigu ajal ei pruugi sattuda,” sõnas ta. “Iga võistkond saab ise omale sobiva raja ning liikumise tempo valida, kontrollpunktides jagatakse osalejatele ka veidi metsatarkust.”

RMK rogainipäeva start antakse pühapäeval, 17. mail kell 12 kuues kohas üle Eesti: Harjumaal Aegviidus, Läänemaal Perakülas, Põlvamaal Kiidjärvel, Pärnumaal Raekülas, Ida-Virumaal Kurtna järvede piirkonnas ning Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis. Võistluse alguses jagatakse osalejatele kaart, mille abil tuleb metsast kolme tunni jooksul üles leida võimalikult palju erineva väärtusega kontrollpunkte. Kõige suurema punktisumma kogunud võistkondi premeeritakse RMK metsamaja kasutusõigusega, kõikide osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Rogainipäeval osalemiseks tuleb kokku panna 2−5-liikmeline võistkond ning registreerida see veebiaadressil www.rmk.ee/rogain . Võistkonna võib kokku panna pereliikmetest ja sõpradest, samuti saavad ettevõtted võistlusele välja panna oma meeskonnad. Matkale on oodatud kõik hästikäituvad lemmikloomad. Kuni 10. maini on registreerimistasu 3 eurot ning 11.-14. mail 5 eurot ühe inimese kohta. Allameetrimehed saavad seiklusmatkale tasuta. Osalustasu sisaldab raja kaarti ning võistluse lõppedes sööki-jooki.

Rogainipäeva korraldab RMK koostöös heade partneritega: Tallinna orienteerumisklubi TA OK, OK Põlva Kobras, OK Rakvere, seiklusspordiklubi X-TEAM, MTÜ Aktiivikeskus ja orienteerumisklubi West.

Lisateavet RMK rogainipäeva kohta saab aadressilt www.rmk.ee/rogain.

FC Helios Võru tähistab sünnipäeva

Äsja viieaastaseks saanud jalgpalliklubi FC Helios Võru tähistab oma sünnipäeva kolmapäeval, 6. mail Võru spordikeskuses staadionil toimuva üritusega, mille naelaks on Eesti väikeste karikavõistluste 1/32-finaali mäng Narva meeskonna JK NPK-ga.

Külalisi oodatakse staadonile kella 18.30. Lisaks kell 19 algavale jalgpallimatšile korraldatakse pealtvaajatele erinevaid mänge ja esinevad tantsutüdrukud. Õhtujuht on Margus Ader.

Mullu, oma debüüthooajal, õnnestus FC Helios Võru meeskonnal väikeses karikasarjas teatavasti poolfinaali jõuda. Samaväärse saavutusega pole hakkama saanud ükski teine Võrumaa jalgpallimeeskond.

FC Helios Võru on alustanud juba ka tänavusi IV liiga mänge – lõunatsooni esimeses voorus alistati võõrsil Tartu JK Tammeka II meeskond 2:0.

Eesti noorte meistrivõistlustel mängib tänavu seitse FC Helios Võru võistkonda ehk rohkem kui kunagi varem.

FC Helios Võru treeninggruppides käib umbes 300 last. Lisaks toimuvad jalgpalliringid seitsmes lasteaias, kus on jalgpalliga hõivatud veel umbes 150 last. Lisaks Võrule korraldab klubi treeningud Rõuges, Sõmerpalus ja Vastseliinas.

Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas ambuteeritud labakäega 6-aastasele Markusele müoelektrilise käeproteesi ostu, tasudes riikliku toetuse juures pere omaosaluse summa.

Müoelektrilise käeproteesi puhul on tegemist lihasimpulsside abil juhitava proteesiga, millel on haarav kolme sõrme funktsioon: müoelektrilised sensorid võtavad vastu patsiendi olemasoleva käeosa lihastes tekkinud elektriimpulsid, mis saadakse kätte nahapinnal asetsevate elektroodide kaudu. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. See võimaldab tehiskäega asjadest kinni haarata ning näha oma sõrmi liikumas nagu päris käel.

Seesugune igale patsiendile personaalselt valmistatud protees on aga väga kallis. Markuse tehiskäsi maksis 17 130 eurot. Sellest summast 90% katab Eesti Haigekassa, 10% tuleb tasuda perel omaosalusena. Antud juhul jäi üksinda kahte last kasvatava ema kanda märkimisväärne summa – 1713 eurot. Toetuse saamiseks pöördus pere nii kohaliku omavalitsuse kui Lastefondi poole, kes otsustasid Markust aidata: Tallinna linnavalitsus tasus 5% omaosaluse summast ning Lastefond samuti 5% ehk 857 eurot. Loe edasi: Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

Teeme Ära talgupäev läks korda

Eilne Teeme Ära talgupäev, mis kõikjal üle Eesti sujus töiselt ja tegusalt, on praeguseks lõppenud. Tegemist oli hästi korda läinud talgupäevaga, mille raames tuli vaatamata vihmale kodust välja mullusest rohkem inimesi – õhtustel andmetel vähemalt 43 026 talgulist. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes on jätkuvalt valmis kaasa aitama kodukandi ja kogukonna elu edenemisele.

Talgupäeva raames korraldati kokku 1771 talgut, millest tänastel andmetel võttis osa 43 026 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 411 talgul osales kokku 12 547 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 191 talgul 4104 inimest. Ida-Virumaal osales 102 talgul 3464 talgulist, Tartumaal 154 talgul 3246 talgulist, Pärnumaal 145 talgul 3209 talgulist, Lääne-Virumaal 104 talgul 2313 talgulist, Järvamaal 88 talgul 2079 talgulist, Võrumaal 84 talgul 1790 talgulist, Läänemaal 86 talgul 1770 talgulist, Valgamaal 63 talgul 1744 talgulist, Viljandimaal 89 talgul 1714 talgulist, Raplamaal 97 talgul 1698 talgulist, Jõgevamaal 69 talgul 1687 talgulist, Põlvamaal 58 talgul 1175 talgulist, Hiiumaal 29 talgul 446 talgulist. Kanadas Toronto lähistel Jõekääru talgutel osales 40 inimest.

Loe edasi: Teeme Ära talgupäev läks korda

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.

Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Loe edasi:

Reisikiri matkapäevast Nigulas

Üks Tartu matkaseltskond on järjepanu juba 29 aastat teinud õppematku. Seekord suunas matkarada auvõlg saatusekaaslase Tõnise ees seoses tema 70. sünniaastapäevaga. Tõnis oli pärit Kundast ja tema viimne rahupaik asub Viru-Nigula kalmistul. Jürikuu on olnud tujukas, aga laupäeval, 25. kuupäeval säras päike nagu tellitult.

Aldo Kals, Nigula sõber Foto Urmas Saard — Aldo Kals, Nigula sõber. Foto: Urmas Saard

Et õhtuks koju tagasi jõuda, pidi alustama varakult. Hommikul Rakveres edasisõidu bussi oodates ühineti samade huvidega matkasellidega Tallinnast. Pool tunnikest jõudeaega andis võimaluse minna külla Arvo Pärdile, kes jalgratta kõrval seistes kuulas valjuhääldajast lummavat muusikat. Siis veel pisut sõitu ja talvel ärevaid sõnumeid saatnud Padaorg võttiski meid vastu ning saatis Nigula kirikutorni suunas teele. Esimene peatus oli kalmistul ja tänu surnuaiavahi vastutulelikkusele leidsime 7. kvartalist oma sõbra haua. Tallinlased ja tartlased süütasid küünlad, laususid mälestussõnu ja viimaks jätsime oma kaaslasega hüvasti Meie isa palvet lugedes. Nigula raamatukogule kinkisime mõned trükised. Ajalooraamatust „Tartu Emajõe Kool aastatel 1947-2012“ (Tallinn, 2013) võib leida lehekülgedelt 588-591 Tõnise koolimälestusi ja saada teada, kes ta oli. Leheküljelt 23, 100 jm leiab teavet ka Samma külast pärit kooliõe Eerika kohta. Leheküljelt 620 saab lugeda Viru-Nigula kihelkonnas 1881. aastal sündinud Johannes Lusenbergi kohta. Tallinna pimedate kooli kasvandik täitis Kunda tsemenditehase tellimusi harjassepana. Kõnealune trükis on kättesaadav ka Rakvere muuseumis ja raamatukogus.

Loe edasi: Reisikiri matkapäevast Nigulas

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

“Aasta suurpere” tiitlile kandideerimine on alanud

Möödunud aasta suurpere tiitli pälvinud perekond Muru.

Alates tänasest saab esitada kandidaate “Aasta suurpere” konkursile, tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 15. maini.

“Aasta suurpere” aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 2000 eurot antakse võitjale üle 23. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

“Sel aastal juba kuuendat korda välja antavale “Aasta suurpere” tiitlile ootame kandideerima kõiki nelja või enama lapsega Eesti peresid, mille kõik liikmed on tublid, töökad ning teistele eeskujuks,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap . “Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks kümnelapseline perekond Muru Keilast. Tõelise suurpere tubli ema Eve Muru ja isa Jaan Muru on meie ühiskonnale teinud suure teene, sest nad on üles kasvatanud kümme iseseisvat ning perekeskset elu nautivat täisväärtuslikku inimest.”

Kandidaate “Aasta suurpere 2015” tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad.

Juba 11. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Tallinna Loomaaed, Tallinna Linnavalitsus ja paljud teised ettevõtted.

Eesti Lasterikaste Perede Liit on loodud 1996. aastal eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid Eestis. Organisatsiooni kuulub 19 ühendust, kes koondavad enda alla pered, kus lapsi kasvamas neli ja enam. Liikmesorganisatsioonides on 1440 nelja ja enama lapsega peret ehk võrgustikku kuulub üle 10 000 inimese. ELPLi põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. ELPL osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust Eestis.

Ivar Õuekallas

Ilmus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”

Klassikaraadio sünnipäevakuu viimasel nädalal on valmis saanud uus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”. Eesti kammermuusikat mängivad noored interpreedid, kes osalesid populaarses koolikontsertide sarjas “Klassikaraadio tuleb külla”. Muusikat esitavad Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits, Johan Randvere, Auli Lonks, Ingely Laiv, Jakob Teppo jt.

Albumile on salvestatud Eesti heliloojate lühivormid, nende hulgas populaarsed palad nagu Heino Elleri “Männid”, Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonika VII” ja Arvo Pärdi “Peegel peeglis”. Plaadile jäädvustatud muusika kõlab tihti Klassikaraadios.

Uue heliplaadi salvestisi levitab Klassikaraadio EBU vahendusel raadiojaamadele üle kogu maailma.

Anneli Tõevere-Kaur

Seeniorlaulul selgusid parimad

Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimunud võistulaulmisel Seeniorlaul 2015 selgusid parimad harrastussolistid.

Vanuserühmas 66-aastased ja vanemad jagasid esikohta tallinlased Leonhard Kelle ja Tamara Markelova, teine koht läks jagamisele Raul Targamaa (Stockholm) ja Rudolf Ernesaksa (Tallinn) vahel. Vanusegrupi kuue parema hulgas olid veel Aleksandra Järve Tallinnast ja Vello Raagmets Tapalt.

Nooremas grupis (50-65 aastased) saavutas esikoha Svetlana Jefimova Narvast, II koha Sirje Pilter Pärnumaalt ja III koha Aivar Juuse Tartust. Lisaks pääsesid selles rühmas finaali Indrek Kalm Tartust ja Jaan Saar Tallinnast.

Artistlikkuse eripreemia pälvis žüriilt konkursi vanim osaleja, 86-aastane Aleksandra Järve Tallinnast, hea tuju auhinna Vello Raagmets (Tapa), parimaks kontsertmeistriks tunnistati Mare Altroff (Tallinn).

Žürii liige Mati Palm: „Seeniorlaulu žüriis osalesin esimest korda. Meeldivalt üllatas ürituse positiivne õhkkond ja ladus korraldus. Esiletõstmist väärib väliseestlase Raul Targamaa nooruslik tämber ja veteranosaleja Leonhard Kelle südamesseminev interpretatsioon.”

Seeniorlaul toimus sel aastal juba üheksandat korda.

Žürii esimees Toomas Kuter: „Seeniorlaul on endiselt populaarne. Neljakümne kuuest sooviavaldajast saabus Pärnusse žürii ette esinema kakskümmend kaks solisti. Konkurss oli meeleolukas, kõrge tasemega ja näitas taas, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt. Oli palju helgeid ja ilusaid hetki, mis innustasid nii žüriid kui lauljaid. Järgmist, järjekorras kümnendat Seeniorlaulu soovime tähistada igati vääriliselt.“

Žüriisse kuulusid legendaarne ja armastatud ooperisolist Mati Palm, Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk, laulja ja vokaalpedagoog Eda Zahharova, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, laulja ja kirjanik Toomas Kuter.

Merike Viilup

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard — Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Loe edasi: Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

Täna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu toonitas, et koalitsioonileppes laste osas kokku lepitud sammud ja nende tegevuste planeeritud katteallikad ei tohi teineteist ära nullida. Laste ja lastega perede heaolu peab paranema ruttu ja reaalselt. See ei tohi jääda loosungiks või teostuda alles aastate pärast.

Üldkogul Lastekaitse Liidu presidendiks tagasi valitud Loone Ots rõhutas: „Väga hea, et uuel valitsusel on tahe parandada laste ja lastega perede toimetulekut Eestis. Samas vajame täpseid kalkulatsioone ja mõjuhinnangut selle kohta, kas leitavad katteallikad on jätkusuutlikud ega sea meie perekondi kokkuvõttes veelgi halvemasse olukorda. Me ootame riigilt läbipaistvaid selgitusi ja vastuseid, samuti tahet kavandatud meetmed kiiresti rakendada. Lapse õigustele keskendunud ühenduste katuseorganisatsioon Eurochild taunis 24. aprilli üldkogul pöördumises EL-i poliitikute leiget suhtumist lastega seotud küsimustesse. Eurochild nõuab, et laste huvid oleks poliitiliste otsustuste keskmes. Täpselt samuti peaks Eesti poliitikud suhtuma Eesti lapsesse ja tema peresse.“

Aastal 2014 oli Lastekaitse Liidu fookuses laste osalus ja kaasamine, vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Hoo sai sisse projekt „Lapse hääl“, mille ühe olulise tulemusena juurutati lapse õiguste moodul Tartu Ülikoolis ja sõlmiti samasuunaline koostöölepe Tallinna Ülikooliga. Euroopa Komisjoni toel jätkus projekt „Targalt internetis“, milles Lastekaitse Liit koordineerib Eesti turvalise interneti keskust. Loe edasi: Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day). Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub selle raames nädalavahetusel tähele panema üle Eesti aktiivsemaks muutunud rändavaid konni ning neid üles pildistama.

Kuna nädalavahetusel on oodata soojemaid ilmu ja konnarände aktiivsemaks muutumist, kutsub ELF üles kõiki inimesi pildistama Eesti konni ja osalema fotokonkursil „Konnad teel“. Osaleda võivad igas vanuses inimesed. „Suurepärase konnahetke fotole tabamine võib olla puhas juhus – seepärast sobivad ka mobiiliga üles pildistatud fotod hästi,“ tutvustab konkursireegleid „Konnad teel(t)“ projektijuht Kristiina Kübarsepp. „Fotod tuleb saata aadressile konnafoto@elfond.ee. Osalejate vahel loosime välja konnameeneid ja parima foto selgitame välja Facebooki vahendusel,” lisab ta.

Juba neljandat aastat korraldatakse Eestis konnatalguid, et rändavaid kahepaikseid turvaliselt üle tee aidata. Kokku on aidatud sel aastal juba ligi 5000 kahepaikset. „Selle aasta kevadine konnaränne on olnud eriti heitlik ja pisteline. Kui tavaliselt konnad rändavad soojemate ilmadega 4–5 päeva, siis sel aastal on konnad olnud teel juba mitu nädalat. Massilise liikumise asemel on toimunud selline vaikne tilkumine ja vabatahtlikel üle Eesti on olnud keeruline kahepaikseid aidata,“ kirjeldab selle aastat ootamatut rändeseisu Kübarsepp.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks. Loe edasi: Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti