Pärnumaa päästeõppus tõstatab küsimusi ohutuse kohta raudteel. Küsimustele vastab Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht.
Täna, 27. oktoobri lõuna ajal toimus Pärnumaal Pulli külas Pulli-Urge raudtee vanal ülesõidukohal Lääne päästekeskuse juhitud õppus, millest võtsid osa Elroni, politsei, kiirabi ja pääste meeskonnad. Õppusel harjutati ametkondade ja ettevõtete vahelist koostööd, kus kõik osapooled said lihvida oskusi oma tööspetsiifikast lähtuvalt.
Päästeõppusel mängiti läbi olukord, kus õnnetusse satuvad reisirong, ohtlikku ainet vedav veok ja kaks sõiduautot. Ohtlikku ainet vedava veoki tsistern hakkas lekkima, üks sõiduauto paiskus saadud löögist kraavi, teine jäi sõiduteele. Reisirong jäi seisma õnnetuskohast 100 m kaugusel ja rongis viibivate reisijate seas oli legendi kohaselt vigastatuid.
Milliseid raudteeohutusnõudeid Elron täidab?
Pille Pärnjõe: Elronis kehtib raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, mis kaasab suure osa ettevõtte protsessidest raudteeohutuse teemadega tegelema. Ohutusjuhtimissüsteemi aluseks on Euroopa Liidu ohutusdirektiiv, sellest juhinduvad oma töös lisaks Elronile ka kõik teised Eesti raudtee-infrastruktuuri ettevõtted.
Rongijuhi amet on väga suure vastutusega – sõna otseses mõttes on tema selja taga paljude inimeste elud ning tema kätes kallis tehnika. Seetõttu on rongijuhi töö erakordselt täpselt reguleeritud ja kontrollitud. Elron teeb omalt poolt kõik võimaliku, et rongijuht oleks tööd tehes alati puhanud ja tähelepanelik.
Rongijuhi tööd reguleerivad erinevad õigusnormid, millest tähtsaimad on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus “Raudtee tehnokasutuseeskiri” ning selle lisad “Signalisatsioonijuhend” ja “Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhend”. Igapäevaselt kontrollitakse rongijuhtide sõiduandmete salvestusi, sõidukiiruseid, kiirpidurduse ja helisignaali kasutamist. Regulaarselt toimuvad ohutusintervjuud, kus muu hulgas annavad rongijuhid tagasisidet raudteeohutuse ja rongiliikluse toimimise kohta tervikuna.
Väga põhjalik on ka rongijuhtide koolitamine. Tegevrongijuhid osalevad igakuiselt sertifikaadi-koolituspäevadel, täiendjuhendamistel instruktorjuhi juures (ka pärast puhkust), meeskonnatöökoolitustel, esmaabikoolitustel jne.
Mida teeb rongijuht igapäevaselt ohtude vältimiseks?
Pille Pärnjõe: Enne sõidu alustamist veendub rongijuht, et veerem on tehniliselt korras ja loeb läbi uued töökorralduslikud dokumendid, neist olulisemad on sõiduplaani muudatused ja infrastruktuuri-ettevõtte poolt kehtestatud kiirusepiirangud.
Sõidu ajal annab rongijuht kõrgema ohtlikkusega kohtades rongi liikumisest märku helisignaaliga. Signaal kõlab alati ooteplatvormi ääres enne rongi liikuma hakkamist ning raudteeülesõidukohale või ülekäigukohale lähenedes. Kui tekib ohuolukord, annab rongijuht täiendavalt tugevat vilet ning käivitab avariipidurduse.
Et liikuva rongi pidurdusmaa on väga pikk, ei õnnestu rongijuhil enamasti ära hoida kokkupõrkeid ülesõidukohtadel või otsasõitu rongi ette jooksnud liiklejale.
Kas ohutuse tagamiseks on kasutusel ka automaatseid süsteeme?
Pille Pärnjõe: Täiendava turvalisuse eesmärgil on kõikides rongides kasutusel juhtimissüsteemi valvsuskontroll, mis saadab rongijuhile sagedasi, ent juhusliku intervalliga helisignaale. Helisignaali kuuldes peab rongijuht vajutama vastavat nuppu. Kui rongijuht nupule ei vajuta, tuvastab süsteem, et tegemist on ohuolukorraga ning peatab rongi.
Kas Elron panustab raudteeohutuse alase teadlikkuse tõstmisesse?
Pille Pärnjõe: Lisaks igapäevasele ohutuse tagamisele sõitvates rongides püüab Elron aidata kaasa raudteeohutuse alaste teadmiste laiemale levikule.
Tänavu pani Elron õla alla vigastuste ennetamise õppevahendile – põrandamängule “Aga Mina”. Selles lasteaedadele mõeldud õppevahendis käsitletakse põnevalt ja mänguliselt raudteeohutuse, aga ka põletuste, mürgistuste, kukkumiste, liiklus-, vee- ja tuleohutuse ning muude vigastuste ennetamist.
Elron osales põrandamängu loomises nii nõu kui ka jõuga, et teadmised ohutust raudtee ületamisest, rongi peale tulemisest ja riskiolukordadest raudteealas jõuaksid lasteni veel enne, kui nad iseseisvalt kooliteed alustavad.
Mängu saavad tellida lasteaiad ja kohalikud omavalitsused, aga ka lapsevanemad, kes soovivad teha lasteaiale sisukat kingitust. Lisainfo MTÜ Aga Mina kodulehelt.
Urmas Saard