Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.
Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.
Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.
Tegemist on Eesti Folkloorinõukogu poolt korraldava Baltica pärimuspeo ühe viimase eelpeoga enne suurt pidu jaaniajal juunikuus. Baltica eelpidudena on toimunud alates 2015. aasta märtsist väga ehedad paikkondlikud pärimuspeod üle Eesti, mis on toonud kokku kohalikud tegijad ja kogukonnad. Eelpeod on olnud seotud vastava aja rahvakalendri tähtpäeva pühitsemise ja rahvakalendri kommete järgmisega, et me ei unustaks ära millised on olnud eesti rahva tavad ja kõige tähtsamad pidupäevad.
Baltica pidusid korraldatakse Eestis juba alates 1989. aastast iga kolme aasta järel, sel korral on pilk pööratud just väiksemate kohtade ja tugevate kogukondade poole, kaasatud on aktiivsed külad, folklooriseltsid ja kultuuriasutused üle Eesti. Suur pärimuspidu toimub 22.-24. juunil 2016. Eesti Folkloorinõukogu innustab tundma paremini oma kodukandi pärimust ja üheskoos korraldama ühistegevustele keskenduvaid koosolemisi.