Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada. Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.
Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?
Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.
Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?
Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest.
Kuidas hakkab välja nägema 4. juunil avatav Emile Beermanni lipuväljak?
Lipuväljaku rajame olemasolevale haljasalele muusikakooli juurde lossipargi äärde Karl August Hermanni monumendi lähistele. Lipuväljakule paigaldatakse 10meetrine lipumast ja valgustussüsteem, et lipp oleks ööpäev ringi valgustatud. Paigaldatakse ka infotulp, millelt saab lugeda Põltsamaa kohast lipu sünniloos. Väljaku saame avada tänu Riigikantseleile, kes pani selle mõtte meis idanema ning kes lipuväljaku rajamist rahaliselt toetab. Riigikantselei julgustab kogukondi rajama lipuväljakuid nende kohalike inimeste mälestuseks, kes on Eesti lipu ajaloos olulist rolli mänginud. Esimene taoline lipuväljak pühendatuna Eesti Üliõpilaste Seltsi esimesele lipuhoidjale Christoph Bermanile avati 2004. aastal Järva-Peetri kiriklas, kuhu C . Beermann maetud on.
Mida sooviksite Põltsamaa kandi inimestele veel öelda enne Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamist? Küllap tasub sel päeval oma asutustel, kodudel Eesti lipp heistata?
Jah, põltsamaalased võiksid lipu 130. sünnipäeva puhul lipud heisata küll. Kel vähegi võimalust, võiksid tulla sündmusest osa saama. Oleme lipu sünnipäevale kutsunud maavalitsusi, omavalitsusi ja koole lippudega. Toome esimest korda rahva ette kevadel käsiteokojas Eesti esimese lipu järgi valminud koopia. See on narmastega ja oluliselt suurem kui praegused standardmõõdus lipud. 4. juuni varahommikul Pika Hermanni torni juures kingib Riigikogu esimees Eiki Nestor Põltsamaa ühisgümnaasiumile lipu, mis on kaunistaud narmaste, nööri ja hõbenaelaga. Seegi lehvib Põltsamaal rongkäigus nagu ka Eesti Lipu Seltsi lõvidega esinduslipp. Ainuüksi vaatemängulist puhkpilliorkestri mürtsumisel liikuvat rongkäiku tasub vaatama tulla.
On ehk teada, kui palju lippe on üldse Põltsamaal õmmeldud seoses Eesti lipu juubeliga?
Põltsamaa ühisgümnaasiumis on käsitöötundides õpilased õmmelnud kümneid lippe, nii suuri kandelippe kui ka väikseid käsilippe. 5. klasside õpilased on lisaks käsiteokojas õppekäigu raames lippe õmmelnud. Ka neid saab rongkäigus näha.
Millised on teie enda esimesed mälestused Eesti lipust?
Olin algklassides, see pidi olema ärkamisaja algul, igatahes kodus lubati mul juba vaadata eestiaegseid entsüklopeediaid. Suurt huvi pakkusid mulle värvilised vahelehed, ühel neist oli toodud riigi sümboolika. Kopeerisin kalkale Eesti lipu ja vapi ja ka mõne huvitavamana tundunud valla vapi ja näitasin neid klassikaaslastele. Kuidagi jõudsid pildid ka klassijuhatajani ja ta oli mu peale väga pahane. Küsis, kas ma tahan, et ta läheks vangi. Elasin seda üle, sest seda ma loomulikult oma õpetajale ei soovinud.
Usutles Jaan Lukas.