Täna, 18.veebruaril avati Rakveres pidulikult Eesti taasiseseisvumisaja esimene, selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja. Piduliku lindi lõikasid läbi linnapea Toomas Varek, arhitekt Reio Avaste, tellija esindaja Üllar Vaserik ja ehitaja esindaja Raivo Saremat.
Avamisel iseloomustas hoone arhitekt Reio Avaste hoonet järgmiselt: “Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”
Rakvere linnapea Toomas Varek lausus avamisel, et lõpuks ometi on Rakveres koht, kust saab inimesi, kelle maine teekond on siinilmas peatunud, väärikalt ära saata. “Olen veendunud, et seoses tavandimaja ülekolimisega Rakvere Haigla hooldusosakonna akende alt elab nii mõnigi haigla hooldusosakonna patsient kasvõi mõne tunni või päevagi kauem ja rahulikumalt kui seni,” lisas Rakvere linnapea vihjates varasemale olukorrale, mil enne Kunderi tänava tavandimaja tuli matusetalitusi läbi viia Rakvere Haiglas, mis oli haigla patsientidele väga traumeeriv.
Rakvere tavandimaja sisseõnnistamisjutluses rõhutas EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu paiga olulisust Rakvere linnaruumis ning mõtiskles oma jutluses kahe maailma, surma ja elu igavikulise kestvuse üle. Tavandimaja avamisel tänati maja rajamisel osalenud ettevõtjaid. “Kõik maja ehitamisega seotud ettevõtted on Rakverest,” sõnas Vaserik.
Rakvere tavandimaja paikneb Rakvere linnakalmistuga piirneval kinnistul. Rakvere linnakalmistu pühitsemine toimus 29. aprillil 1806. Tänini säilinud raudväravad valmistas Rakvere sepp Schmiedeberg aastatel 1864-1865. Rakvere linnakalmistu on viimaseks puhkepaigaks väga paljudele Rakvere linna ja Virumaa elus tähtsat osa etendanud hariduse- ja kultuuritegelastele, teadlastele, vabadusvõitlejatele. Peale selle leidub seal ka mitmeid kunstimälestisi. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad 1830. aastatest. Palju tähiseid on tehtud tuntud kiviraidurite poolt, näiteks J.Schvalbe, Casperson, Kopijevski. Mitmed hauatähised on ka eraldi kaitse all.