Kadi Viik Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Kolmapäeval, 18. jaanuaril, esines Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Kadi Viik loenguga „Miks käivad eestlased maailma teises otsas valimisi vaatlemas?”
Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli avaldab väikese „saladuse”.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enne loengu juurde asumist avaldas Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli väikese „saladuse”, kui meenutas, et mullu jaanuaris pidas samast puldist hotell Strand ruumikas Jurmala saalis ülipõneva loengu generatiivse AI õppejõud Johannes Viik. Sai ilmsiks, et Johannes Viik on valimisvaatleja poeg. Huvitav kokkusattumus viis mõttele vaadata, mida kõike teadev AI ehk tehisaru ütleb jõuliselt areneva valdkonna õppejõu ema kohta. AI selgitab, et kuigi otsingutulemused ei kinnita tema rolli konkreetselt valimiste vaatlejana, näitab tema taust huvikaitse ja eksperdina pikaajalist tööd inimõiguste ning võrdse kohtlemise valdkonnas. Kadi Viik on tunnustatud soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste ekspert ning Feministeeriumi toimetaja.
Kadi Viik Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kadi Viik on ennast haridusmaastikul oluliselt palju täiendanud Rootsi Kuningriigis: aastatel 1994 – 1998 Stockholmi ülikoolis bakalaureus majandusteoorias; 2003 – 2004 Karolinska Instituudis magistrikraad terviseökonoomikas ja 2010 – 2012 Gävle ülikoolis soouuringud 45 HE.
Kuid keskendumisel loengu peamisele teemale sai väärikate ülikooli kuulaja teada Euroopa Liidu valimisvaatleja viibimistest viimati aastal 2023 Libeerias, enne seda Liibanonis – 2022, veel varem Gambias – 2021, Sri Lankas – 2019, Timor Lestes – 2017, Jordaanias – 2016, Ugandas – 2016, Tansaanias – 2015, Sri Lankas – 2015 ja Pakistanis – 2013.
Loengu vahel toimuvad virgutavad harjutused. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kadi Viik rääkis põhjustest, miks ja milliseid riike vaadeldakse ning mida ja kuidas vaadeldakse. Tõhus demokraatia vajab regulaarseid, kaasavaid, läbipaistvaid ja usaldusväärseid valimisi. Ühte kuulajat huvitas, et kuivõrd on Eesti ja Venemaa e-valimised omavahel võrreldavad. Sellele ei osanud lektor midagi vastata.
Kadi Viik Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Valimisvaatluste eesmärgiks on avalikkuse usalduse tugevdamine valimiste vastu, pettuste ära hoidmine. Üheks ülesandeks on ka valimistega seonduvate võimalike kofliktide leevendamine. „Valimisvaatlus annab valimiskäigule põhjaliku, sõltumatu ja erapooletu hinnangu vastavalt demokraatlike valimiste rahvusvahelistele ja piirkondlikele standarditele,” selgitas Kadi Viik ja rõhutas, et valimisvaatlus hindab selle kulgu, mitte tulemust.
Kadi Viik Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis
Vaadeldakse riike, kus eeldatakse demokraatlike valimiste võimalikkust. Valimisvaatlejaid kutsuvad riigid ise! Oluline on piisava turvalisuse ja logistika olemasolu. Euroopa Liidu valimismissioonid viivad Aafrikasse, Aasiasse, Lähis-Idasse, Ladina-Ameerikasse, Kariibidele. Euroopa riike endid vaatleb OSCE ehk Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon [inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe], mitte EU. Lisaks OSCE-le vaatlevad veel African Union, The Commonwealth (Suurbritannia ja endised kolooniad), Carter Center, samuti kohalikud vaatlejad.
Kadi Viik Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Vaatlejatena peavad olema esindatud paaris liikumisel nii naine kui mees, mis võimaldaks arvestada kultuuriliste eripäradega. Enamasti on siis vaatlejate grupis neli inimest: naine, mees, autojuht ja tõlk, kes valdab kohalikku keelt.
Küsimustevoorus tunti huvi, kuidas on võimalik vaatlejaks saada?