Teise korruse akende kõrgusele kasvanud päevalill Sirje Sooviku koduaias Sindis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Sindis elav Sirje Soovik mõõtis oma kodumaja seina lähedal kõrguva päevalille pikkuseks viis meetrit ja 53 sentimeetrit. Kasvama pani ta mais ja loodab seda säravkollast maailma kõrgeimat üheaastast rohttaime veel oktoobriski näha.
Sirje Soovik. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Üldjuhul kasvab päevalill paari kuni viie meetri kõrguseks. Veel pikemaks kasvamist esineb oluliselt harvem. Sirje ütleb, et kunagi varem pole tema koduaias päevalill nii pikaks ennast visanud. Ikka on jäänud kusagile kahe ja kolme meetri vahemikku. Ta teab Sindis veel ühte pikka sooja suve armastavat päevalille, millel kõrgust 4,8 meetrit.
Teatakse, et indiaanlased tundsid päevalille juba mitu tuhat aastat varem. Nad oskasid seemnetest valmistada jahu ja pressisid õli. Põhja-Ameerikast pärit harilik päevalill on valitud rahvuslilleks USA Kansase osariigis, Ukrainas ja Venemaal. Huvitav on märgata tema õisikute pöördumist päeva kestel päikese liikumise suunda. Leidub sorte, mis kasvatavad kõigest ainsa suure õisiku, aga ka sorte, mis kasvatavad rohkem õisikuid. Sirje aias on paljude õisikutega päevalill. Lisaks on päevalillesortide hulgas peale madalakasvuliste ja kõrgekasvuliste veel erineva suuruse ja värvusega õisikuid.
Sirje Soovik oma kõrge päevalille kõrval. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Euroopasse tõid päevalille hispaanlased. Loomasööda koostisse arvatud päevalilleseemneid tarvitatakse ka kondiitrit- ja pagarikodades. Tervislikuks toitumiseks seemneid idandatakse. Päevalilleseemneid kasutatakse tinktuurina palaviku alandamiseks, samuti arstimitena köha, kurgu-, kopsuhaiguste puhul. Seemned sisaldavad ka D-vitamiini.
Teise korruse akende kõrgusele kasvanud päevalill Sirje Sooviku koduaias. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Rahvapärimuse järgi pidavat päevalilleõli kaitsma veresooni lupjumise eest. Päevalille juurest olevat abi hambavalu korral, kui sellega hambaauku täita. Seespidisel kasutamisel muudab õli kõhtu lahtisemaks.
Lehtedes leidub kasulikku karotiini, valku, orgaanilisi happeid ja muud. Aga lindude söögilauale mõeldes võib ära õitsenud õie asetada lihtsalt maapinnale, kus tiivulised saaksid seemneid välja nokkida.