Andmed näitavad, et linnas ja hoonestatud aladel on kuumastress tugevam kui rohealadel ja Pärnut ümbritsevates maapiirkondades. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Igal aastal nõuavad kuumalained Eestis ligi poolsada inimelu. Kliimamuutuste tekitatud kahju vähendamiseks kaardistab Pärnumaa oma kuumasaari ja maalihete ohtu ning pakub välja tõenduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks, mida saavad kasutada ka teised omavalitsused.
Suvehooajal kolmekordistuva elanikkonnaga Pärnu on juba kolm aastat rahvusvahelise projekti Regions4Climate raames mõõtnud ilmaanduritega linna mikrokliimat. 50 andurit annavad ülevaate, kuidas erinevad ilmaolud mõjuvad rohe- ja hoonestatud aladel, mere ääres jne. Andmeid saab kasutada linnaplaneerimises, et vältida kuumasaari, hoida haavatavaid inimesi terviserikete eest ning luua mõnusamat linnakeskkonda üha ettearvamatutes oludes. Kogutud teadmisi saavad kasutada nii Pärnumaa kui ka teised omavalitsused.
Andmed näitavad, et linnas ja hoonestatud aladel on kuumastress tugevam kui rohealadel ja Pärnut ümbritsevates maapiirkondades. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Andreas Hoy sõnul näitavad ilmaanduritest ja kaugseire teel kogutud andmed, et kuumasaarte efekt on kõige tugevam öösel. “Päeval soojendab päike betooni ja asfalti ning õhtul ja öösel eraldub see soe aeglselt, mistõttu jahtuvad hooned, tänavad ja parklad aeglasemalt kui rohealad. See muudab nii töö- kui eluruumide jahutamise raskeks eriti pikemaajaliste kuumalainete ajal,” sõnas Hoy. “Pärnu lahe madal merevesi soojeneb kuumalainete ajal samuti, moodustades loodusliku soojussaare, mida inimmõjuga kuumasaared veelgi võimendavad. Sellepärast on Pärnus teadlik linnaplaneerimine äärmiselt oluline,” lisas kliimaekspert.
Eestis on projekti Regions4Climate juhtivpartner Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), kes koostas Pärnumaale ülevaate võimalikest leevendusmeetmetest kuumasaarte ennetamiseks. Kliimaüksuse juhataja kohusetäitja Anette Iital ütles: “Kuigi viimaste aastate suved ei pruugi alati viidata kuumuse ja kuumalainete püsivale probleemile, siis tuleviku kliimastsenaariumid näitavad, et temperatuuri tõus on üheks olulisemaks kliimamuutuste mõjuks Eestis. Seetõttu on oluline aegsasti tõsta inimeste teadlikkust kuumusega kaasnevatest riskidest.“
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnas, et teaduslikud uuringud kinnitavad kuumade suvede mõju Eesti inimeste tervisele ja elueale. “Kuumalainete mõjul sureb Eesti suuremates linnades igal aastal pea 50 inimest, millele lisanduvad palavate päevade tõttu elu kaotavad inimesed teistest väiksematest kohtadest,“ ütles Orru.
Pärnu ja teised maakonna omavalitsused kasutavad projektis kogutud teadmisi linnaplaneerimises. Nii on uuringust Pärnu linna ohustavate maalihete kohta vallminud avalik GIS-lahendus, mis on nüüdseks seotud üldplaneeringu ruumiplaneerimise süsteemiga. Pärnu linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonna juhataja Kaido Koppel ütles et kuumasaarte ja maalihete andmed kajastuvad ka koos Pärnumaa Arenduskeskusega tehtavas maakonna arengustrateegias. “Meie eesmärk on koguda tõenduspõhist infot, et seda kasutada planeeringutes. Üleujutused ja kuumalained ohustavad inimeste tervist ja vara, nende ohtudega arvestamine aitab langetada tarku planeerimisotsuseid. Tulevikus töötame välja veel nelja piirkonna ruumiinfot kajastava digikeskkonna tööriista,” rääkis Koppel.
Pärnumaa erinevate piirkondade ilmaandmetega saab tutvuda ka reaalajas.
Regions4Climate projekt koondab 46 partnerit 13 Euroopa riigist. Projekti koordineerib Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT, kelle juhtimisel töötavad projektipartnerid välja ja võtavad kasutusele uudseid sotsiaalseid, tehnoloogilisi, digitaalseid, ärilisi, juhtimis- ja keskkonnalahendusi, et vähendada kliimamõjudest tekkivat haavatavust.
Projekt algas jaanuaris 2023 ja kestab viis aastat, käsitledes teemat “Piiriülest väärtust loovad kliimakindlusega seotud laiaulatuslikud näidisprojektid” lepingu nr 101093873 HORIZON-MISS-2021-CLIMA-02-04 alusel. Projekt sai 24 522 103 eurot toetust Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmist “Euroopa Horisont”. Projektitulemused peaksid mõjutama piirkonna sotsiaalkultuurilist ja majanduslikku olukorda ning keskkonda.
Projektis välja töötatud tulemusi ja sotsiaalseid uuendusi jagatakse õiglase ülemineku platvormil, et neid oleks võimalik järgida ka teistes piirkondades.
Rohkem teavet: https://regions4climate.eu/