Fotod
Anu Noorma, Eesti Teadusteagentuuri esimees, loenguga „Mille üle saame Eesti teaduses olla uhked” Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Eesti Teadusteagentuuri esimees Anu Noorma esines läinud nädala kolmapäeval loenguga „Mille üle saame Eesti teaduses olla uhked?” Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele.
Nagu tavaliselt hõivasid 27. novembril teadmishimulised väärikad taas pea täielikult Hestia Hotel Strand Jurmala suure saali istekohad, mis üllatas ka palju näinud teadurit. Kuigi ta on paljudele auditooriumidele esinenud, siis pea 500-le kuulajale mitte väga sageli. „Ausalt öeldes võtab jalad värisema” tõdes lektor, ilmselt siiski rohkem naljatledes. Aga ta oli rõõmus, et Eesti teadus läheb nii paljudele korda.
2021. aasta 1. aprillist viieks aastaks Eesti Teadusagentuuri juhina tööle asunud füüsikaprofessor Anu Noorma on töötanud 16 aastat Tartu Observatooriumis, aastatel 2004-2010 vanemteadurina ja 2010-2017 direktorina. Ta on juhendanud paljusid üliõpilasi ja noorteadlasi. Pärast observatooriumi liitumist Tartu Ülikooliga 2018. aastal jätkas Noorma samas tööd juhtivteaduri ja direktorina ning alates tollest aastast professorina. Varasemalt on ta töötanud teadurina Uppsala Ülikoolis, Eesti Mereinstituudis ja Tartu Ülikoolis. Ametiredeli algusaastatel töötas ta neli aastat füüsikaõpetajana Ülenurme Keskkoolis.
Noormal on Tartu Ülikooli doktorikraad keskkonnafüüsikas. Tal on olnud tähtis roll mitmete rahvusvaheliste projektide ja teadusmeeskondade juhtimisel ja Eesti esindamisel mitmetes erialastes-, samuti otsustuskogudes. Noorma innukal osavõtul on Eesti liitunud Euroopa Kosmoseagentuuriga ja Euroopa Liidu kosmoseprogrammiga.
„Lektor oskas teemat käsitleda paeluvalt lihtsas keeles ka väärikale kuulajaskonnale,” lausus pärast loengut Viivi Palmissaar, kes käib pea kõigil Pärnus toimuvatel loengutel naaberlinnast Sindist. „Kui seni kuulsime meediast kui alarahastatud on teadusvaldkond ja kuidas pole võimalik teadustööd teha, meie teadlaste potensiaali kasutada, siis Anu Noorma tõestas vastupidist: teadus on mitmekülgne, produktiivne, innovaatiline ja meie igaühe teenistuses. Meie teadlaste silm särab! Tore oli kuulda, et oleme maalima tasemel kosmoseriik,” kommenteeris Palmissaar kokkuvõtvalt kuuldut.
Noorma sõnul võime tõepoolest olla uhked oma teadlaste töö ja ambitsioonikuse üle: „Kuhu me väikese riigina oleme jõudnud, annab meile kõigile jõudu toime tulla praeguse keerulise olukorraga ja jätkata tegutsemist elu paremaks muutmiseks Eestis ja maailmas.“
Ta meenutas 2013. aasta 7. mai hommikut, mil startis Prantsuse Guajaanast Vega rakett ja selle pardal ka Eesti esimene satelliit, mis olitudengisatelliitide programmi alusel üles saadetud Eestis valmistatud EstCube-1. Raketi starti jälgiti põneva ärevusega ka Tartu observatooriumi ESTCube-1 juhtimiskeskuses. Noorma osundas ekraanile kuvatud Postimehest võetud pildile ja ütles, et foto on aasta kosmoses liikunud Eesti esimese satelliidi esimene jäädvustus Eestist.
2015. a veebruaris allkirjastas Eesti liitumislepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga. Leppe ratifitseerimise järel sai Eestist Euroopa Kosmoseagentuuri 21. liikmesriik.
Eesti teadusest üldiselt kõneldes ütles Noorma, et eestimaalased on teaduse usku. Uuringu põhjal usuvad nad teadust sarnaselt politseiga üsna samaväärselt, 73% vastanutest. Mitteusaldajaid on vaid 4%. Eesti keeles vastanute usaldus oli teadlaste vastu 81% ja vene keeles vastanutel 59%. Viimane näit tuleneb venekeelsete inimeste üldisest madalamast usaldusetasemest. Usalduse tase oli seda suurem, mida kõrgem oli vastaja haridus.
Teadlaste arv on Eestis kasvamas. Suurenemas on teadustööga seotud inimeste arv ettevõtetes. Teadlaskonnas kasvab 35 – 44 -aastaste osakaal. Samas oleme siiski teadlaste suhtelise arvuga maas Euroopa keskmisest, eriti aga Põhjamaadest.