Vanasõiduk Pärnu tänaval. Illustreeriv foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Legendaarse vanatehnikaharrastaja ja Eesti missiliikumise taasalgataja Valeri Kirsi (80) elutöö üks nähtavamaid osi – vanasõidukite ekspositsioon Virtsus – on lõpetanud oma tegevuse senisel kujul. Iga eksponaat jätkab teekonda sama väärikas rollis, kuid uues kodus.
Kollektsiooni kõige vanemad sõidukid on deponeeritud Eesti Maanteemuuseumi kogudesse. Juba 2026. aastal saavad muuseumi külastajad näha osa Kirsi kollektsioonist uues püsiekspositsioonis, kus eksponaadid leiavad koha Eesti liikuvuse ajaloo tutvustamisel.
Lai tõldade kollektsioon on terviklikuna liikunud Laitse Ralliparki Üllar Suvemaa erakogusse, kus sõidukeid pärast restaureerimist avalikult eksponeeritakse. Kõige haruldasemad uunikumid on usaldatud hoolikalt valitud uutele omanikele, kes jätkavad nende käigus hoidmist, taastamist ja pärandi väärtustamist.
Valeri Kirsi vanasõidukite kollektsioon kasvas välja tema enam kui viiekümneaastasest kirest tehnikaajaloo ja kultuuripärandi säilitamise vastu. 1975. aastal asutatud vanasõidukite klubi Unic kujunes tema eestvedamisel Nõukogude perioodil ainulaadseks meelelahutus- ja kultuuriliikumiseks, mis populariseeris tehnikaajaloo väärtustamist ajal, mil olime suletud muule maailmale. Kirsi juhitud uunikumide paraadid, näitused ja iga-aastased suurüritused tõid kokku kümned tuhanded huvilised ning jäid paljudele meelde kui publikule elamusi pakkunud kultuurisündmused. Tegemist oli okupatsiooniajaga, kuid enne Eesti okupeerimist valmistatud vanasõidukid sümboliseerisid omal moel ka meie iseseisvuse mälestust.
Vanasõidukite väljapanek oli kümme aastat Palmse mõisa kroonijuveel, alates 2006. aastast leidis püsiva kodu Kirsi talumuuseumis
Kollektsiooni loomine ja teekond on olnud sama mitmekihiline kui selle looja oma. Vanasõidukite väljapanek oli kümme aastat Palmse mõisa kroonijuveel, alates 2006. aastast leidis püsiva kodu Kirsi talumuuseumis Virtsu mõisa moonakate majas, kus see oli igal suvel külastajatele avatud. Kirsi tegevuse keskmes oli soov muuta tehnika- ja kultuuripärand elavaks ning kättesaadavaks.
Valeri Kirsi perekond avaldab südamliku tänu Indrek Sirgile, kelle professionaalsed teadmised, soe suhtumine ja pühendumus on olnud hindamatu abi kollektsiooni süstematiseerimisel ja selle tuleviku planeerimisel. Eriline tänu kuulub ka proua Laine Krainile, kes haldas aastaid Virtsu muuseumi administraatorina ning hoidis ekspositsiooni nähtavana nii kohaliku kogukonna kui külastajate jaoks. Samuti tänab perekond kõiki, kes aastate jooksul muuseumi külastasid.
Perekonna sõnul ei tähenda muuseumi sulgemine pärandi hääbumist – vastupidi, see elab edasi selgemalt kui kunagi varem, sest kõik eksponaadid on jõudnud hoolivatesse kätesse, kus neid hoitakse, taastatakse ja sõidukorda seatakse, just nii nagu masinad väärivad. Nagu Valeri Kirss sageli rõhutas: “Ilu austus päästab maailma.”