Pärnu Hansapäevad 2025 on alanud. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Täna mõned minutid enne keskpäeva kostusid Pärnus Uuel tänaval seisjate kõrvu valjult hüütud sõnad, mis kuulutasid millegi tähtsa sündmuse algust. Ekaterina kiriku poolsest otsast lähenes suurem hulk rahvast 1797. aastal P. R. Harderi ehitatud kauni varaklassitsistliku dekooriga kujundatud omaaegse elamu ette.
Siit on juba palju aastaid alustatud ühist jalutuskäiku Pärnu Hansapäevade toimumise paika. Ennast isehakanud bürgermeistriks nimetava Mart Tõnismäe hääl on põlistele pärnakatele ammu tuttav, sest kõmiseb alati kõuemürina, kui midagi väga tähtsat teada annab. Enne jalutuskäigule asumist palus üldjuht, et fotograaf Karmen Kärg teeks kroonika tarvis ühispildi. Järgnevalt paigutas ta rongkäigus liikujad, seejuures iseäralist aupaklikust näidates festivali väliskülalistele, kenasti oma kohtadele. Kolonnides olid Leedu Vir, Rumeenia Pipers of Transylvania, Tsehhi Bakchus, Itaalia Compagnia La Giostra. Kõige ette enda kõrvale palus bürgermeister linnapea Romek Kosenkraniuse, kes aitas hansaemandal Tiina Tõnismäel hoida suurele kangale trükitud Pärnu Hansapäevade visuaali.
Esmalt liiguti keskaegse Punase torni suunal, aga selleni jõudmata suunduti kõrvaltänava kaudu u-aasa tehes Rüütli tänavale, kus rahvamurd juba ootevalmiduses kirjut ajas tagasi kulgevat hulka rõõmsalt tervitas. Vana-Tallinna tänavalt siirduti läbi Tallinna värava vallikraavis asuva Veelava peale.
Tänavu 27. kuni 29. juunini toimuvad Pärnus keskaja hansapäevad on igaaastane festival, mis saanud heaks pikalt kestnud tavaks. Ajaloolise festivali põhisündmused leiavad aset vallikraavi äärsel aasal. Ala muutub neil päevil suureks laadaplatsiks, kus saab soetada käsitöötooteid ja maitseda vanade retseptide järgi valmistatud roogasid.
Hansapäevadeks on Pärnus valmistatud ette sisukas kultuurikava. Toimuvad tasuta kontserdid, korraldatakse vibulaskmise ja kirveviske võistlused ning palju muud. Lõbus on lastelgi, kellele avati vallikraavi poolsel vallinõlval loomade küla, töötavad karussellid, batuudid. Samuti korraldatakse lastele pehmetest mõõkadest võitlemise võistluseid. Ka täiskasvanutele korraldatakse keskaegsete mõõkadega võitlemise võistlused, mis on üks vaatemängulisemaid ja huvitavamaid Hansapäevade tegevusi.
Reedel toimus Veelaval avamistseremoonia, kus rääkisid Tõnismäe ja Kosenkranius.
Veelaval tegid esinemistega otsa lahti Pärnu ansambel Canzonetta ja Tšehhi grupp Bachus. Kontserdid toimuvad kahel laval kõigil kolmel päeval hilise õhtuni.
Festivalialal peetaval hansaturul kaupleb pea 400 ettevõtjat.
Mart Tõnismäe, isehakanud bürgermeister ja Pärnu Hansapäevade üldjuht ning linnapea Romeks Kosenkranius Veelaval hansapäevi avamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Avakõnes tekitas Tõnismäe kuulajates põnevust sellega, et viis mõtted äsja uue silla avamiselt laeva ehitamisele. Ta viitas vajadusele kaugete maade taha sõitmisele, et hansakaubandust edasi arendada. Bürgermeister tuletas meelde, et Pärnu muuseumis on küll olemas vähene kogevrakk, aga pole seda, mis juba ammu olemas Saare- ja Hiiumaal või Tartus, et mööda veeteed võõrsile sõita. Tõnismäe avaldas lootust, et Pärnuski saab peatselt hansa koge ehitatud ja pöördus täpsustava küsimusega linnapea poole: „Mitme aasta pärast see valmis on, lugupeetud linnapea?” Üürikese mõtlemise järel pakkus Kosenkranius: “No nelja aasta pärast.” Vastus rõõmustas bürgermeistrit sedavõrd, et kinkis linnapeale tillukese kollast värvi läbipaistva kotikese kogefondile raha kogumiseks ja poetas esimese mündi selle põhja.
Lühike ülevaade hansaajastust
Iseseisvate privileegidega Uus-Pärnu linn asutati 5. aprillil 1265. Selleks ajaks polnud Hansa Liit veel täielikult välja kujunenud ja organisatsioon alles korrastamata. Kuivõrd Uus-Pärnu asutati Saksa Ordu Liivimaa haru territooriumil ja selle meistri privileegiga, ei jäänud Uus-Pärnu kujunevast Hansa Liidust kõrvale. Põhjuseks oli selle liidu üks asutajatest olnud Saksa Ordu. Hansa Liitu kuulumine oli kaubalinnale oluline, sest seal edasimüüdav kaup tuli hansalinnas enne maha laadida ja ladustada, mis tõi tulu kohalikele kaupmeestele. 1318. aastal laiendati Uus-Pärnu privileege. Sellega anti linna raele õigus vaidlusküsimustes maaisanda ehk Saksa Ordu Liivimaa haru Pärnu komtuuriga pöörduda vahekohtuniku – Riia linna rae poole. Uus-Pärnul oli oma territoorium Embecke (alates 16. sajandist Pärnu jõgi) ja mere vahel, maismaapiir jooksis Reiu jõe suudmest kuni tänapäevase Raekülani. Linna heakorraks ja kindlustamiseks eraldati 1265. aastal kolmandik ja alates 1318. aastast juba pool linna kohtutuludest. Pärnu peakirik turuplatsi ääres oli Püha Nikolai (St. Nicolaus), mille Püha Risti kabelis asus linna reliikvia Must Rist, käsitööliste linnajaos paiknes Pühavaimu kirik. Linna elanikkond 14.-15. sajandil võis olla 400-500, 16. sajandil 600 (koos eeslinnade elanikega 1000) inimest.