Ivo Krustok loenguga Pärnu väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Kolmapäeval, 5. veebruaril, pidas Euroopa Liidu keskkonnaspetsialist Ivo Krustok loengu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Hestia Hotel Strand Jurmala saalis, kuhu oli kogunenud üle neljasaja keskkonnahuvilise.
Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles lektorit tutvustades, et Ivo Krustok töötab praegu Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuses energia- ja kliimapoliitika vanemeksperdina ja energia tiimi juhina. Aga keskkonnateemadega on ta tegelenud vähemal või suuremal määral nüüdseks juba üle 15 aasta, olles oma teekonnal kokku puutunud paljude teemadega – alates keskkonnamikrobioloogiast ja metagenoomikast kuni Euroopa Liidu keskkonnapoliitikani välja. Lisaks neile eelteadmistele palus Suurväli, et Krustok tutvustaks ennast enne loengu juurde asumist siiski rohkem.
Huvi keskkonna vastu on teda saatnud pikka aega. Kõik algas lihtsast huvist, jätkudes teadlikumalt aktivisti tegevuses, sellele järgnesid tudengiaastad, töö teadlasena ja lõpuks avaliku sektori eksperdina. „Keskkonnaalase hariduse omandamist alustasin Tartu Ülikoolis, mille lõpetasin keskkonnatehnoloogia magistrina. Doktorikraadi omandasin Rootsis Mälardaleni Ülikoolis, kus minu põhiliseks uurimisvaldkonnaks kujunesid reovett puhastavad fotobioreaktorid.”
Ülikooli lõpetamise järel leidis ta tööd Keskkonnaministeeriumis. „Esmalt ettevõtete ressursitõhususe meetme projektijuhina, seejärel teadusnõunikuna ja keskkonna atašeena Euroopa Liidu Eesti alalises esinduses. Brüsselist tagasi Eestisse naasmisel töötasin Keskkonnaministeeriumis kliimanõunikuna ja aastatel 2022 – 2023 Riigikantseleis rohepoliitika nõunikuna. Alates 2023. aasta augustist on tööpaigaks Tallinnas asuv SEI.”
Samal ajal on Krustok kirjutanud tehnoloogia ja teaduse teemalisi artikleid tehnoloogiaportaalile Geenius ning ajakirjale Digi. Veel on temast teada, et oma vaba aega veedab ta meelsasti fotokaamera seltsis ja on ka suur muusika huviline.
Ivo Krustok loenguga Pärnu väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kolmapäeval peetud ettekande pealkirjaks oli „EL keskkonna poliitika ja selle mõju Eestile”. Koos küsimustele vastamisega kestis loeng pea poolteist tundi. Keskkonnaprobleeme ei saa ükski riik iseseisvalt lahendada. Seepärast on keskkonnaalane koostöö ülioluline. Küll aga saab igaüks eraldi omada mõju oma valikutes, tarbimistes või tarbimata jätmistes. Samuti saab ühiselt kogukonnaga tegevusi organiseerides avaldada keskkonnale laiemat mõju.
Mis meid siis ikkagi keskkonnahoiu tegevuses pidurdab või tagasi hoiab? Krustok nimetas, et esiteks puudub Euroopal fookus. Me sõnastame küll ühised eesmärgid, aga ei toeta neid selgete prioriteetide seadmisega. Teisena raiskab Euroopa oma ühiseid ressursse. „Meil on suur kollektiivne rahastamise võimekus, kuid lahjendame seda läbi mitmete erinevate riiklike ja Euroopa Liidu vahendite. Kolmandaks: Euroopa ei kooskõlasta oma tegevusi paikades, kus see oleks tähtis.
Euroopal tuleb oma kapitaliturgude liiduga edasi liikuda. Mida rohkem jätkub Euroopa Liidul valmidust reformida enda tootlikkuse suurendamist, seda rohkem suureneb eelarvepoliitiline manööverdamisruum ja seda hõlpsam on avalikul sektoril ka seda toetust pakkuda.
Euroopa Liidul tuleb aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kuid aastaks 2050 peab saavutama täieliku kliimaneutraalsuse. Ehk teiste sõnadega peaksid kasvuhoonegaaside heide ja sidumine tasakaalustuma. „Aga ainult heite vähendamisest ei piisa,” osundas lektor. „Kõik peavad pingutama ka selle nimel, et suudaksime kohaneda kliimamuutuste mõjuga.
Euroopa üheks suurimaks probleemiks peetakse tormipuhangute kasvu ja tuulerežiimi muutust. Paisub kontrast kuivade ja märgade piirkondade ning kuivade ja niiskete aastaaegade vahel. Eestis kasvab keskmine aastane sademete hulk 19%. Suurimat kasvu oodatakse kevadeti (24%) ja talvekuudel (22%).
Maailmas sageneb ekstreemselt kõrgete temperatuuride esinemine. Samal ajal väheneb äärmuslikult madalate kraadide esinemine. Ekraanile kuvatud diagrammil oli näha kuude lõikes temperatuuri tõusu Eestis. Suurim tõus on aasta esimesel neljal kuul, tõustes aprillis +5,5 kraadini. Aasta keskmine temperatuur kasvab Eestis 4,3, kraadi Celsiuse skaalal.
Malle Erend, väärikate ülikooli nõukoja liige tänab keskkonnaspetsialisti Ivo Krustokit sisuka loengu eest ja kingib mälestuseks väärikate ülikooli ajalugu tuvustava raamatu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meid huvitab: mis meid ees ootab; kuidas Euroopa Liidu keskkonnapoliitika meie tulevikku kujundab ja kuidas see meie elu mõjutab?