Johannes Viik, generatiivse AI õppejõud, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Generatiivse AI õppejõud Johannes Viik pidas 22. jaanuaril tehisintelektiteemalise loengu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli tänulikele kuulajatele ja vastas mitmetele asjatundlikele küsimustele samasuguse asjatundlikkusega.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis on mobiili äpp vajalik õppevahend.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Harjumuspäraselt koguneb üle nädala kolmapäeviti hotell Strand Jurmala saali muljetavaldav hulk väärikasse ikka jõudnud elukestvat õpet harrastavat huvilist. Väärikate ülikoolis on teemade valik kõigil õppeaastatel väga mitmekesiselt avar, kuid jäädes siiski maise arusaama piiridesse. Küllap seegi kord, aga Hilja Hindrichson, Pärnu väärikate ülikooli nõukoja liige, lausus pärast loengut lektorile tänusõnu öeldes midagi ootamatut, aga kujundlikult väga tabavat. „Täna saadud unustamatud teadmised jõudsid meieni nagu teiselt planeedilt, mida pole kuuldud kõigi nende 16 õppeaasta jooksul, mis väärikate ülikool on eksisteerinud.”
Virgutavad harjutused Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis värskendavad teadmiste vastuvõtu võimekust. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tõepoolest pidi eilset ülipõnevat loengut kuulates taas tõdema, et viimase sajandi, ja just viimaste kümnendite, aga eriti selle kümnendi arengulises edasiminekus jätavad tänapäeva inimese jalas kantavad seitsmepenikoorma saapadki [toimetaja: kujund Euroopa mütoloogias ja folklooris] meid lootusetult ajast maha.
Hilja Hindrichson tänab huvitava loengu eest Johannes Viiki. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viik selgitas, et tehisintellektil puudub materiaalne keha ja ta pole mõtlev olend, vaid töötab ilma vähimagi empaatiata ette antud reeglite ja algoritmide järgi. Samuti puudub sellel igasugune kriitiline meel, mistõttu ei saa ta täielikult inimolemust üle võtta. Viigi sõnul ei ole tehisintellekti suurimaks ohuks tolle tehnoloogia enda poolt inimühiskonna üle kontrolli võtmine, vaid selle sattumine rumala ja kurja inimese valdusesse.
Johannes Viik vastab pärast loengut veel mitme huvilise täiendavatele küsimustele.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mis siis ikkagi on AI? Tehisintellekt ehk AI [toimetaja: inglise keeles artificial intelligence] viitab arvutisüsteemide loomisele, mis jaksavad täita ülesandeid, mille täitmiseks läheb tavaliselt vaja inimese mõistust. See hõlmab selliseid ülesandeid nagu õppimine, probleemide lahendamine, otsuste tegemine, loomuliku keele mõistmine ja veel ühtteist. Artificial Intelligence’ist kõneldes tuleb mõista tehnoloogia valdkonda, milles keskendutakse inimintellektiga sarnaste omadustega koosluste loomisele.