Fotogalerii
Brüsselis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Käesoleval nädalal külastasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli nõukoja liikmed Brüsselis asuvat Euroopa parlamenti, kus neid võttis vastu Urmas Paet, parlamendi liige alates aastast 2014.
Kui kaugel Belgia pealinn asub? Pea tosina tunni teekonna kaugusel. Seda mõõdetuna väikelinna Sindi ja Brüsseli öömaja vahel. Oleneb reisi alguspunktist, millist transporti saab kasutatud ja kas lend kulgeb vahemaandumisega või ilma. Miks alguspunktiks Sindi? Aga seepärast, et siinkirjutajad ja veel üks nõukoja inimene alustasid just sellest punktist öösel pärast ühte. Ülejäänud seltskond liitus läbisõidul Pärnust. Paaril päeval Brüsselis viibimist tähendas kahte magamata ööd, aga ka suurepäraseid elamusi nii reisil kui ka Belgia pealinnaga tutvumisel. Erilist meenutamist väärib muidugi kohtumine Paedaga parlamendi hoones, hilisem koosviibimine õhtusöögil ja ühine jalutuskäik läbi öise linna, kus parlamendi liige ise oli teejuht ning jutustas mõndagi huvitavat linna ajaloos.
Väikest ülevaadet koostades laseme sedakorda rääkida rohkem reisil osalenutel endil. Enamik kõnelejaid külastasid Brüsselit ja parlamenti esmakordselt, aga mõned said võrrelda ka varajasema korraga. Väga tuttavlikult tervitasid Brüsselisse saabujaid katkematud kõikvõimalike operatiivteenistuste autode sireenid. Kuid võrreldes näiteks 2015. aasta lõpuga ei kohanud enam mitte ühelgil tänaval laigulistes riietes ja automaatrelvadega varustatult liikuvaid eriüksuslasi. Vähem Lääne-Euroopas reisijale oli harjumatu kohata tänavapildis palju inimesi, kes eristusid nö valgetest nahavärvilt ja riietumise harjumuse poolest. Sellele osundati üsna sageli. Samuti oli harjumatu näha inimesi lebamas peatänavate äärsete majade seinte vastu toetuvalt, külma peletamiseks paksud riided keha katmas.
Urmas Paet (Foto: Urmas Saard / Külauudised) tuli parlamendi hoonest väljudes kaasa, et juhatada teed Euroopa Ajaloomajja
Vaimustas linna raekoda ja selle juurde kuuluv peaväljak mida piiravad rohkete kaunistuste ja skulptuuridega majad. Paljude sooviks oli näha üht Brüsseli tähtsamat vaatamisväärsust, milleks on “Pissiv poiss” (Manneken Pis). Skulptuuri valmistas 1619. aastal Brüsseli kujur Hieronimus Duquesnoy. Tänavaruumis nähtav on siiski ainult koopia. Originaali nägime keskväljakuäärses koduloomuuseumis. Tegelikult on „Pissiv poiss” pea kõikjal linnas liikudes nähtav: suveniiridena ja šokolaadi vormituna. Belgia šokolaad on maitsev ja kui aega leidub, tasub ka šokolaadi muuseumisse sisse astuda.
Katedraal Saint Michaele püüab pilku nii väljastpoolt vaates kui ka selle kõrgete seinte varjus uudistades. Samuti vaimustuti teistest katedraalidest. Mitme jutust ilmnes, et katolike sakraalhoonete külastamine tekitab sügavamat hingelist elamust kui vene õigeusu kirikutes viibimine. Võimalik, et põhjus seisneb Venemaa kallaletungis Ukrainale, mida slaavi kirikupea pole senini selgesõnaliselt tauninud.
Vene agressioon oli ka ühe küsija põletavaks teemaks kohtumisel Paetiga. Paeti hinnati sellepärast, et ta ei piirdunud ametliku kohtumisega ja tuli parlamendi hoonest väljudes kaasa, et juhatada teed Euroopa Ajaloomajja. Teel sinna viskas nalja. Ajaloomaja ise on tõepoolest täis huvitavaid eksponaate ja põnevaid teadasaamisi.
Väärikate ülikooli rahvale polnud Brüssel mitte ainult üks ekskursiooni sihtpaikadest, vaid eelkõige siiski järjekordsed õppepäevad. Ühe osalise hilisem ääremärkus oli hästi mõistetav neile, kellel oli õnne ja juhust temaga ühiselt linnas sammuda. Ta lausus õpetliku kogemuse saamise järel, et mõnikord on algselt arvatud vale tee hoopis õige tee! Tollel päeval astuti sammulugeja arvestuse kohaselt vähemalt 20 000 sammu.
Urmas Saard & Kärt Saard
Samal teemal:
Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis