Seoses rail Balticu trassi ehitamisega Saku valda tulevatest rongipeatustest kirjutab Rauno Lee, Rail Balticu projektijuht.
Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Balticu trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust, millest neli on planeeritud Harjumaale ja kolm Saku valda. Sisuliselt rajatakse Saku valda siiski kaks peatust – üks Saku lähedale ja teine Kurtnasse, aga tehniliselt võttes asub ka Luige rongipeatus napilt Saku valla territooriumil, seega on Saku vallas justkui kaks ja pool peatust.
Rahvusvahelised kiired rongid vuhavad küll kohaliku tähtsusega peatusest mööda, aga regionaalrongid mitte. See annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali.
Arutelud käivad
Hetkel peab Rail Balticu meeskond omavalitsustega arutelusid peatuste lahenduste üle. Selle käigus lepitakse kokku asukoht, juurdepääsud ning seonduv taristu, et saaks algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ja osta maad.
Kuna tulevane raudtee kulgeb Saku asulast eemal, jääb ka Saku rongipeatus alevikust paari kilomeetri võrra Kajamaa poole. Täpsemalt on see hetkel planeeritud Soo tee äärde, Männialuse kinnistule.
Kurtna rongipeatus tuleb seevastu sisuliselt asulasse ning jääb umbes 400 meetri kaugusele kohalikust koolimajast. Kurtna on ka ainus koht Harjumaal, kuhu ei tule pelgalt peatus, vaid rajatakse lisarööpad peatee äärde, mis aitab luua sobiva välba tulevase rongigraafiku jaoks. Lisarööpaid planeerides arvestati nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega.
Rahvaarvu erinevusi ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades valitakse taristu arhitektuurne lahendus. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Nii Saku kui Kurtna peatustesse on planeeritud jaamahoone.
Kui kohalik kogukond ja nende esindajad näevad, et peatus võiks lisaks baaslahendusele pakkuda veel lisavõimalusi ja -funktsioone, tuleb selles osas raudtee rajajatega läbi rääkida, aga üldjuhul tuleb siis arvestada ka täiendava panusega kohalikust eelarvest. Seega on tähtis põhjalikult kaaluda, mis on kohalike inimeste seisukohast vajalik ja mis mitte, sest hooned ja rajatised vajavad ka hilisemat hoolt, mitte ainult väljaehitamist.
Reisijate arvu kasvuks ollakse valmis
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs või tunnel turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Luigele ja Sakku on planeeritud altpääsud, Kurtnasse ülepääs. Moodulitena rajatud hoonestus on disainitud nii, et vajadusel saab mooduleid lisada. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Kohalike peatuste ajakava näeb ette, et juba praegu räägitakse olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Suurema osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik. Kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada oma liiklust rahvusvahelise liiklusega samal ajal, sest kõik eeldused on selleks loodud.
Rauno Lee
Ajakava Eesti sisesel raudteetrassil
2020-2021 – kokkulepped peatuse ja selle taristu osas kohalike omavalitsustega
2021-2022 – detailplaneeringute protsess 2020-2023 – maade omandamine
2020-2021 – jaamade projekteerimine koos raudteega
2022-2023 – peatuste hoonestuse ja taristu projekteerimine
2023-2026 – raudtee ja jaamade ehitus, hooned ja väiksemad rajatised valmivad viimases järjekorras