veebruar 2020 Archives

TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI

Palamusel antakse aprilli alguses välja järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Eile Palamuse rahvamajja kogunenud žürii otsustas, et preemia 32. laureaadiks saab Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli.

Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses Nõiutud kevade. Foto Anatoli Makarevitš — Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses “Nõiutud kevade”. Foto: Anatoli Makarevitš

[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.

Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.

Loe edasi: TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI

TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.

Tallinna Vanasadam. Foto Urmas Saard — Tallinna Vanasadam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“

Loe edasi: TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

MAANTEEAMET TEATAS RASKETE TEEOLUDE KEHTESTAMISEST VÕRU JA PÕLVA MAAKONNAS

Maanteeameti teeinfo rakendus Tark Tee teatab Võru ja Põlva maakonnas kehtestatud rasketest ilmaoludest ning liiklejatel tuleb arvestada sellega, et teede hooldus võtab nõutust rohkem aega.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard — Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.

Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.

Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!

KU päevatoimetaja

TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA

Terviseamet kinnitas täna Eestis esimese COVID-19 haigusjuhtumi. Haigestunu viibib Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Viiruse edasist levikut tõkestatakse vastavalt terviseameti juhistele.

Käte pesemine seebiga peab kestma vähemalt 40 sekundit, mis on minimaalselt vajalik kestus pisikute eemaldamiseks naha pinnalt. Foto Urmas Saard — Käte pesemine seebiga peab kestma vähemalt 40 sekundit, mis on minimaalselt vajalik kestus pisikute eemaldamiseks naha pinnalt. Foto: Urmas Saard

„Haigestunu on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Meie raviasutused ja kõik pädevad ametkonnad on saanud juhised ja neil on valmisolek vajadusel tegutseda,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuma kiirabi helistades hädaabinumbril 112.”

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine – käte pesemine ja hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.

Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Loe edasi: TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA

PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL

Pärnu Kesklinna sild on pühapäeval, 1. märtsil kell 13-18 silla kandevõime uuringute tõttu liikluseks suletud, jalakäijad peavad kasutama merepoolset kõnniteed.

Üle silla ei pääse ükski sõiduk, sest silda koormatakse järjest raskemate veokitega, et mõõta selle vastupidavust. Raskused ei ületa 70 protsenti silla kandevõimest, seega pole karta, et sild koormamise tõttu deformeerub.

Jalakäijate jaoks on avatud merepoolne kõnnitee, kus ei tohi seisma ja uuringuid vaatama jääda. Vahepeal võidakse jalakäijate liiklus sillal täielikult sulgeda, kuid ainult paariks minutiks.

Silla sulgemine toob kaasa olulisi muudatusi linnabusside liikumises. Sel ajal ei ole käigus linnaliinid nr 5, 6, 10, 12 ja 19. Liin nr 14 sõidab ainult vasakkaldal Metsamajandist kuni Kesklinna sillani.

Liin nr 25 sõidab tavapärase sõiduplaani kohaselt Audrust kuni Tallinna maantee peatuseni. Edasi kulgeb nr 25 marsruut mööda Rääma tänavat Papiniiduni ja Raja peatuseni.

Viie tunni jooksul on käigus ajutine liin nr 2 marsruudil Vana-Pärnu – Vana-Sauga – Laeva – Uus-Sauga – Oja – Haigla – Papiniidu – Mai – Turg – Bussijaam – Teater. Buss liinil nr 2 sõidab intervalliga 20 minutit.

Loe edasi: PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL

SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID

Jõgeva valla Sadala lipuväljakul ja tulealtari juures toimunud Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel meenutati paikkonna olulisi tähtpäevi ajaloos ja kultuuriloos. Räägiti eesootavest sündmustest. Pidupäevakõnesse põimiti tuntud ja tunnustatud inimeste mõtteterasid.

Lippude heiskamine Sadala lipuväljakul. Foto Johannes Haav — Lippude heiskamine Sadala lipuväljakul. Foto: Johannes Haav

Segakoori Sõbrahing lauldud Eesti Vabariigi hümni saatel heiskas riigi lipu Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt, Euroopa Liidu lipu Sadala külade teatri lastetrupi näitlejad Trevor Nork ja Markus Kuslap, Jõgeva valla lipu, muusikaõpetaja ja koorijuht Mare Talve, Jõgevamaa lipu Sadala külade teatri trupijuht Valdi Reinas ja Sadala Külade Seltsi lipu külade seltsi juhatuse liikmed Vilja- Mari Luhalaid ja Ludmilla Ofart. Aastapäeva tähistamise tseremoonial meenutati seoseid paikonna kaugema ja lähema minevikuga. Räägiti tänase aasta tegemisest ja tuletati meelde kuulsate Eestimaa inimeste mõttetarasid.

Sadala kogukonna eestvedaja Pille Tutt meenutas oma kõnes seoseid möödaniku ja kaasaja vahel. “2019.a suvel möödus meie kodukandi kolme küla – Kantküla, Sadala ja Ookatku – esmamainimisest 600 aastat. Nendest küladest läks läbi XXVII Laulu- ja XX Tantsupeo tuleteekond. Tähistasime Sadala I Laulupäeva 85. aastapäeva, Sadalas tegutsenud Laius-Tähkvere Lauluseltsi etenduse 135. aastapäeva ja Laius-Tähkvere Põllumeeste Seltsi 120. aastapäeva.” Tuti sõnul tõestavad kogukonna edumeelsust ka faktid, et Sadala Külade Selts kannab Jõgevamaa 2018 Aasta Küla tiitlit, juulis Põlvamaal Eesti Külaliikumise Kodukant XIII Maapäeval Eesti Aasta küla 2019 tunnustamisel omistati seltsile Maaeluministeeriumi eriauhind Innovaatilise ja kogukonda haarava tegutsemise eest. Sadala Külade Selts tähistas kevadel 15. aastapäeva.

Loe edasi: SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID

RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.

Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto Urmas Saard — Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”

Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.[/pullquote]Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.

24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.

Loe edasi: EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

TREV-2 Grupi töömehed paigaldasid Pärnu mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.

Üleujutuse piirkond Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sissesõidu keelumärgid asetati tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole, Munamäe nurga juurest Viikingi poole, Remmelga ja Esplanaadi tänava ning Mere puiestee ristmikust Ammende villa poole, Merekalda tänavale ja Kaubasadama teele. Kui merevesi peaks veelgi tõusma, võidakse liiklust piirata ka Audru osavallas.

Loe edasi: LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

PÄRNU RANNA PIIRKONDA VALITSEB ÜLEUJUTUSE OHT

Riigi ilmateenistuse andmetel võib merevee tase tõusta täna õhtul kella 20ks kriitilise piirini, linnavalitsus palub elanikel autod ohualast kaugemale viia ja jälgida ilmaprognoose.

Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto Urmas Saard — Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kriitiliseks merevee tasemeks on Pärnus 180 sentimeetrit üle maapinna, mil vesi hakkab tungima Rannaparki. Ilmateenistus prognoosib merevee tõusuks kella 20 ajal 180-200 sentimeetrit. 2005. aasta jaanuaritormi kogemus näitas, et vesi tungis üle Tammsaare puiestee 220 sentimeetrise merevee tõusu korral.

Linnapea Romek Kosenkranius jälgib olukorda päästeameti regionaalses staabis ja on valmis vajadusel kokku kutsuma linna kriisikomisjoni. Soovitame ranna rajooni elanikel viia autod ohustatud aladest kaugemale, laadida täis telefonid ja akupangad ning jälgida ilmaprognoose.

Palume ranna piirkonda mitte uudistama minna, et end mitte ohtu seada. Linnavalitsus paigaldab rannapiirkonda liikluspiirangu märgid. Eemale tuleks hoida ka maha langenud elektriliinidest ja teavitada nendest Elektrilevi numbril 1343.

Kui elektriühendus ja mobiilside katkevad, tuleks kuulata täistundidel raadiost või autoraadiost Vikerraadio uudiseid. Võru linna kogemus näitas, et pärast elektrikatkestust katkes mõne aja pärast ka veega varustamine.

Vaata mere taset reaalajas Pärnu ja Munalaiu sadamas.

KU päevatoimetaja

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto Jaan Lukas — Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto: Jaan Lukas

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.

Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Loe edasi: PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

Tallinna linnavolikogu võttis eilsel istungil vastu detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse Mustamäe Keskuse kõrvale 24-korruselist hoonet.

Sääse ja A. H. Tammsaare tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS, planeeringuala suurus on 2,59 hektarit.

Detailplaneeringus on ette nähtud laiendada Mustamäe Keskust, et luua piirkonna elanikele täiendavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks (kino, toitlustus, sportimisvõimalused, mängutoad ja ‑saalid jms). Samuti on leitud kehtivas detailplaneeringus A. H. Tammsaare tee äärde kavandatud kõrghoonele uus linnaehituslikult sobivam asukoht Sääse tänava ääres.

Linnavolikogu liikme Maksim Volkovi sõnul muudab detailplaneering kindlasti Mustamäe ilmet. „Pean kõige tähtsamaks, et ehituse käigus oleksid täidetud kõik parkimiskohtade ja teede infrastruktuuri korrastamise nõuded. Oluline on, et uute majade ehitamine ei kahjustaks Mustamäel juba elavate inimeste elukvaliteeti. Linnavalitsuse ülesanne on seda ära hoida ning kontrollida nende nõuete täitmist,“ lisas Volkov.

Loe edasi: KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

Ühildades märgilisi päevi – koolivaheajale minekut ja saabuva iseseisvuspäeva tähistamist – kogunes terve Sindi gümnaasium täna hommikul Sindi raekoja juurde kümnete kandelippudega pidulikule lipurivistusele nõnda nagu seda on tehtud küünlakuul kaheksal viimasel aastal, samuti Eesti lipu sünnipäevadel.

Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto Urmas Saard — Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Braian Kulp kõneles tulevikku vaadates, et tema jaoks on Eestis kõige parem elada, sest siin täituvad kõik tema unistused.[/pullquote]Kooliga ühinesid ka Sindi lasteaia suuremad lapsed, kes alles eile osalesid esimest korda iseseisvalt lasteaiasiseselt korraldatud riigi sünnipäeva tähistaval miniparaadil.

Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipu liputoimkonnas seisid auvalves õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas, õpilased Rainer Aas ja Sirelin Kukk.

Kell 9.00 toimus sümboolne lipuheiskamine raekoja tornimasti. Rituaali viis läbi spetsvarustuses Mihhail Škljar, sest veidi ekstreemsetes oludes heiskamist ei saa kõikidele lubada – kuigi austavat lipuheiskamist vääriksid teisedki aatelise vaimuga tublid inimesed. Hümni mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.

Loe edasi: SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

VALITSUS UUENDAS TERVISE TEABESÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUST

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused, mis võimaldavad võtta kasutusele perearstide kliiniliste otsuste tugisüsteemi. Otsustustugi jõuab perearstide kasutusse 1. aprilliks.

Vabariigi Valitsus. Foto Urmas Saard — Vabariigi Valitsus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seeläbi saab otsustustugi võtta arvesse nii visiidi käigus kogutud terviseandmeid kui ka patsiendi varasemad diagnoosid, operatsioonid ja protseduurid, analüüsid ja tarvitatavad ravimid[/pullquote]„Selleks, et perearst ja tema meeskond saaksid oma tööd teha võimalikult hästi, peab arsti infosüsteem olema kiire ja kasutajasõbralik ning toetama arsti raviotsuste tegemisel. Uus lahendus toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassa ja perearstide koostöös valmiv otsustustugi võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Otsustustoe valmimine on oluline teetähis inimkesksema tervishoiu poole liikumisel.“

Loe edasi: VALITSUS UUENDAS TERVISE TEABESÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUST

“PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

Riigi 102. aastapäeva tähistamiste tähtsündmustele Tori valla keskuses tegi avalöögi Sindi lasteaed.

Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto Urmas Saard — Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõik kutsutud külalised olid sündmusest vaimustuses ja kõlas ka repliik – järgmisel aastal siis uuesti[/pullquote]Eestis „paraadide pealinnaks” pürgiv Sindi jõudis täna uude etappi, sest lisaks aastaid korraldatud iseseisvuspäeva ja lipu päeva paraadlikule tähistamisele otsustas Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed õpetaja Ülle Otsa algatusel ja eestvedamisel korraldada eelnevatega sarnase sündmuse iseseisvalt, kohati isegi uhkemalt kui kunagi varem nähtud.

Kodumaa omariikluse sünnipäeva tähistav miniparaad toimus ennelõunal Sindi lasteaia hoovis ja lähiümbruses, kestusega umbes 50 minutit. Esmalt tervitas lasteaiaperet Tori vallavanem Lauri Luur, kellele väga meeldib, et meie esiisad ja esiemad olid nii julged ja otsustasid Eestimaale tunginud vaenuvägedele vastu astuda ning sellega kaitsta 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud riigi püsimist. „Nüüd on meil võimalik elada päris oma riigis nii nagu me tahame ja ei pea õppima ka mitte näiteks hiina keelt. Ja saame iseseisvalt väga hästi hakkama.”

Loe edasi: “PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

KUI LIPP MUUTUB KASUTUSKÕLBMATUKS

Enne riigi sünnipäeva tasuks majaomanikel riigilipp üle vaadata.

Kui lipp on räbaldunud. Foto Urmas Saard — Kui lipp on räbaldunud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lipp on riigi sümbol ja selle väärikaks käitlemiseks tuleb lipukangas värvilaidude kaupa lahti lõigata.[/pullquote]Vabariigi aastapäeva eel on mitmed linnakodanikud pöördunud Pärnu linnavalitsuse poole ja küsinud, kuidas oleks õige toimida riigilipuga, mis on oma esteetilise välimuse minetanud ja mida ei sobi enam heisata.

Et lipp aja jooksul määrdub, kulub ja võib hakata narmendama, on paratamatu. Mida rohkem lippu väljas hoida, seda kiiremini see juhtub. Seetõttu kaotavadki esimesena oma kena väljanägemise just mastivimplid või -lipud, mis on koguaeg heisatud ning on tuule, päikese ja sademete meelevallas.

Kui pesemisega enam kangast puhtaks ei saa või kui lipp on katki rebenenud, värvitoonid tuhmunud või kangaservad narmendavad, siis tuleb lipp sündsal viisil hävitada.

Loe edasi: KUI LIPP MUUTUB KASUTUSKÕLBMATUKS

SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

Sindis alustatakse saabuva riigi sünnipäeva tähistamisega varakult ja kõige nooremate kodanike kaasamisel.

Pildi joonistas Mirell Tiitus Sindi lasteaia Puhhide rühmast

[pullquote]Teeme omas tempos oma armsa peo![/pullquote]„Hei, tulge paraadile! Sindis toimub 20. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad,” kuulutatakse näoraamatu Sindi lasteaia lehel. Ülle Ots on Sindi lasteaia muusikaõpetaja ja Eesti lipu seltsi liige, kes asus oma mõtte teoks saamiseks suuremate ettevalmistustega innukalt tegutsema jaanuari esimestel nädalatel. Toetust ja abi pakuvad ka direktor ja hoolekogu, et asi hästi õnnestuks.

„Super! 02. 20. 2020 on maagiline kuupäev. Teeme omas tempos oma armsa peo! Politsei on olemas, kohalikud pritsimehed nõus, liitumas on teisigi, mõne asja otsustamine jääb ka viimasele hetkele, aga kõik toimib. Usun, et ületab uudiskünnist. Urmas, aga on ju OK see, et teeme oma mudilaste miniparaadi,” on Ülle elevil.

Loe edasi: SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

EUROOPA SAUNAMARATONIL KOHTUSID ERINEVATE RAHVUSTE SAUNAARMASTAJAD

Täna toimus selle talve ainukeseks sportlikuks suurürituseks kujunenud XI Euroopa Saunamaraton. Rajale läks 162 neljaliikmelist meeskonda, läbida tuli 19 saunapunkti. Kokku osales saunamaratonil 18 erinevast rahvusest saunalist.

XI Euroopa Saunamaraton. Foto Valju Aloel — XI Euroopa Saunamaraton. Foto: Valju Aloel

[pullquote]Kõiki tulemusi saab vaadata Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee lähiajal.[/pullquote] Kohtumiseni järgmisel aastal!Kõrvuti eestlastega osales saunamaratonil ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, venelasi, jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, udmurte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedukaid, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norrakaid ja keenialasi.

Euroopa Saunamaratoni kajastasid peale kodumaise meedia ka välismaa väljaanded.

„Mul on hea meel, et Euroopa Saunamaraton on jätkuvalt populaarne ja toob Otepääle kokku nii palju eri rahvustest saunahuvilisi,“ ütles üks saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „See paneb ka meid korraldajatena rohkem pingutama, et põnevus ei kaoks.“

Loe edasi: EUROOPA SAUNAMARATONIL KOHTUSID ERINEVATE RAHVUSTE SAUNAARMASTAJAD

ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

Esmakordselt tänavu jaanuaris aset leidnud ülelinnalisele Ühisfestile „Pärnu – noorte inimeste linn“ järgnes 13. veebruaril kokkuvõtete tegemine kolledži raamatukogus, kus võis kuulda huvitavaid mõtteid ja kohati päris üllatavaid avastusi. Ettepanekud anti üle Pärnu linnavalitsusele.

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard — Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda[/pullquote]Pärnu Ühisgümnaasiumi eestvedamisel toimus Ühisfest 28. jaanuaril Estonia Spa Hotels konverentsi saalis, kus osalesid Pärnu linna 8.-9. klasside üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse õpilased, gümnasistid ning kolledži tudengid – ühtekokku 120 noort.

Käesoleva nädala neljapäeval tegi ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte erinevate laudkondade teemadel: tuleviku kool, tuleviku haridus, kuhu oleme teel; tuleviku töökohad ja töökorraldus; mida saavad noored teha kodukoha heaks; millises Pärnus linnas tahetakse elada ja töötada. Esitati küsimused: kas noorel on kohta Pärnus; mida teha, et noored tahaksid Pärnusse jääda ja pärast õpinguid tagasi tulla?

Loe edasi: ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto Urmas Saard — Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.

Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.

Loe edasi: MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

„KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”

Jaak Känd: „Kõik inimesed on sündinud Pärnus / Kõik inimesed on sündinud / sinise mere ääres / Eesti riik on sündinud / sinise mere ääres / Eesti Vabariik on sündinud Pärnus”

Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto Urmas Saard — Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto: Urmas Saard

[pullquote]22. veebruaril esineb Sindi laulukoor Sindi seltsimajas 150. juubelikontserdil[/pullquote]Sõbrapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva luule- ja kontsertetendusega „Kodumaa sünnipäev”. Luulet luges Jaak Känd ja Kristel Reinsalu juhatusel esines Jannseni aegne Sindi laulukoor, kes tänavu tähistab oma 150. tegevusaastat.

Loe edasi: „KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”

ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

Sindi ehetemeister Erika Kolnes avab täna Sindi muuseumis pärlitest ehistööde näituse „Klaaspärlimäng”, mis jääb avatuks 1. aprillini.

Erika Kolnes. Foto Urmas Saard — Erika Kolnes. Foto: Urmas Saard

Pitskinnaste juurest eheteni. Foto Urmas Saard — Pitskinnaste juurest eheteni. Foto: Urmas Saard

Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.

Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”

Loe edasi: ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS

Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto Urmas Saard — Lipp Jänesselja lasteaial. Foto: Urmas Saard

„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.

Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.

Urmas Saard

KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS

21. veebruaril jäävad õpilased talvisele koolivaheajale, gümnaasiumi lõpetajad viimast korda. Kolm päeva hiljem on riigi iseseisvuspäev. Koostöös Sindi gümnaasiumiga tahab Eesti lipu seltsi Sindi osakond saata õpilased aatelises meelsuses koolivaheajale ja vastu Eesti Vabariigi sünnipäevale.

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto Urmas Saard — 2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis traditsiooniks palju aastaid ja ulatub Eesti Vabariigi kahekümnendate-kolmekümnendate aastate aega[/pullquote]Ühildades kahte olulist päeva koguneb terve Sindi gümnaasiumi koolipere 21. veebruari hommikul kell 9.00 Sindi raekoja ette, kus pidulikus lipurivistuses hoiavad koolinoored sinimustvalgeid kandelippe. Esindatud on kooli liputoimkond, kes toob välja Riigikogu poolt kingitud esinduslipu.

Traditsiooniline pidulik lipuheiskamine raekoja torni toimub tänavu üheksandat korda. Pidulikul rivistusel ja hiljem ka rongkäigus mängib Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Raekoja esisele kogunenud inimesi, eeskätt koolinoori tervitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Andres Metsoja, kes on Pärnu maavanemana töötatud aastatel olnud Sindi gümnaasiumi noorte lipuheiskajate patrooniks.

Loe edasi: KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS