Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas täna tunnuskujunduse

23.-26. juulini 2020 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali seekordse tunnuskujunduse autoriks on Eesti kunstnik Krõõt Kukkur. Kukkuri käe all valmis järgmise folgipeo mitmekõlalist teemat “Kokkumäng” ilmestav värviküllane kujunduslahendus.

PrintNii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.

Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”

Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →

KU päevatoimetaja

Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Järjekordne seenioride vabaajamess toimub pühapäeval, 9. veebruaril kell 12-16 Pärnu Kaubamajakas, kus taas rullub messilaval lahti kirev programm ja näeb osalemas palju põnevaid kollektiive, tervisetarku ning häid nõuandjaid.

Seenioride Vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
Seenioride vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest[/pullquote]Sedakorda kutsutakse külla lisaks kodukandi kultuurikollektiividele Vikerraadiost legendaarsed virgutusvõimlemise ässad Viive Ernesaksa ja Martin Kõrvi ning kasulikku nõu andma doktor Adik Levini. Ta selgitab, kuidas kaheksakümneselt diabeediga hästi koos elada. Doktor annab edasi isikliku kogemuse, kuidas ennast ise aidata, et diabeeti ja ka veresoonkonda ja vererõhku kontrolli all hoida.

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest, muutes Kaubamajaka aatriumi ja koridorid suureks vabaajakohvikuks. Kaubanduskeskusesse koondatakse väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevuste tutvustajad ning terviseteenuste ja meelelahutuse pakkujad.

Loe edasi: Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

17. jaanuaril möödub 80 aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi. Kuus päeva varem, 11. jaanuaril, saab Jõgeva kultuurikeskuse juures teoks talvetrall, mille ajal võib osaleda jääpurikate sulatamise võistlusel ja muudel lõbusatel jõuproovidel, maitsta lõkkes küpsetatud „Jõgeva kollast“ ning jälgida teadusteatri Kvark etendust. Lapsed saavad lustida ka mobiilsel suusahüppemäel.

Raul Taul 2019. aasta Talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto Jõgeva vallavalitsus
Raul Taul 2019. aasta talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto: Jõgeva vallavalitsus

Sulatatakse jääpurikaid

Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.

„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.

Põnev tegevus Marumäel

Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.

Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

G4S turvatöötajad tabasid Tallinnas roolijoodiku

6. jaanuaril kell 01.12 said turvaettevõtte G4S patrullid väljakutse Tallinnas Lasnamäel asuvast kasiinost. Häireteate põhjuseks olid joobes mehed, kes kasiino ees kakelda tahtsid.

Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto G4S
Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto: G4S

Mõne minutiga saabunud turvatöötajad sekkusid ja ei lasknud meestel teineteisele kallale minna. Selle peale mehed lahkusid ja turvatöötajad läksid kasiinosse väljasõidu andmeid registreerima. Kui nad mõne minuti pärast väljusid, märkasid turvatöötajad, kuidas üks kasiino ees kakelda üritanud meestest on autorooli istunud ja jõudnud oma sõiduki juba ära kriimustada.

Loe edasi: G4S turvatöötajad tabasid Tallinnas roolijoodiku

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard
Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Loe edasi: Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustas Reena Pärnati kodulinna raad toetada tuhande euroga MTÜ Pärnu Y-klubi algatust, millega abistatakse noorsportlast osaliste kulude katmisel rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ettevalmistavas laagris Lõuna-Koreas. Treeninglaager toimub ajavahemikul 17. veebruarist kuni 8. märtsini.

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg
Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg
Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg
Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.[/pullquote]Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard
Pärnu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri[/pullquote]Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Loe edasi: Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard
Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske[/pullquote]Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Loe edasi: Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard
Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Loe edasi: 100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Kindraladjutandi ja admirali, Pärnu linna aukodaniku Konstantin Possieti (2.01.1820 – 8.05.1899) 200. sünniaastapäeval – 2. jaanuaril algusega kell 15.00 – toimub Pärnus Suur-Posti 2 majal mälestustahvli avamine.

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto Kärt Saard
Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto: Kärt Saard

[pullquote]Konstantin Possieti tunnustati kõikide Vene Impeeriumi kõrgemate ordenitega[/pullquote]Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeva eel tegid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts Pärnu linnavalitsusele ettepaneku tähistada seda tähtpäeva mälestustahvli avamisega Possieti kodumajal Suur-Posti 2. Tahvli valmistamist korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Tahvli valmistas hallist graniidist kiviraidur Ülo Kirt. Kõik mälestustahvli valmistamise, paigaldamise ja avamise kulud kandis Pärnu linnavalitsus.

Tahvli avab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Konstantin Possietist kõneleb Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, vaimuliku talituse viib läbi EELK Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa.

Loe edasi: Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli