Sotsiaalmeedias levitatavad väited nagu lahkuks Pärnu linnast pea 500 inimest aastas, ei vasta tõele. Oktoobri alguse seisuga on Pärnu linna tänavu elama asunud 371 inimest rohkem kui siit lahkus, eelmisel aastal oli saabujate ja lahkujate vahe 339 inimest saabujate kasuks.
[pullquote]Iive on endiselt negatiivne, vaid juulis sündis üks inimene rohkem kui suri.[/pullquote]Andmeid võimaldab erinevalt tõlgendada rahvastikuregistri andmete korrastamine selle aasta alguses. 2. jaanuarist muutusid kõikjal Eestis kehtetuks nende isikute elukoha aadressid, mis olid registrisse kantud omavalitsuse täpsusega. Pärnu omavalitsusele tähendas see 611 „surnud hinge“ kadumist.
Ilmselt elasid need inimesed juba ammu teistes Eesti omavalitsustes või välismaal, kuid polnud enda uut elukohta registreerinud. Andmete korrastamise tõttu kaotas elanikke enamik Eesti omavalitsustest.
2018. aastal suurenes Pärnu linna elanike arv 243 inimese võrra. Inimesi suri rohkem kui sündis, elanikkond kasvas seetõttu, et mujalt Eestist ja välismaalt saabujaid oli 339 inimese võrra rohkem kui lahkujaid.
Tänavu on sama tendents jätkunud. Kui võtta võrdlusaluseks 2. jaanuari korrigeeritud rahvastikuregistri andmed, siis on Pärnu linna elanike arv kümne kuuga kasvanud 204 inimese võrra. Kui võrrelda andmeid enne „surnud hingede“ kaotamist, on Pärnus 406 inimest vähem kui 1. jaanuaril.
Teistest Eesti omavalitsustest ja välisriikidest saabujaid on sel aastal oktoobri alguse seisuga olnud 371 inimest rohkem kui Pärnu linnast lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, ent ka välisriikidest tulijaid on iga kuu olnud rohkem kui sinna minejaid. Iive on endiselt negatiivne, vaid juulis sündis üks inimene rohkem kui suri.
Rahvastikuregistri andmetel elas Pärnu linnas (keskuslinn koos osavaldadega) selle aasta 1. jaanuaril 51 883 ja 2. jaanuaril 51 272 inimest. 1. juuliks oli elanike arv tõusnud 51 528, 1. oktoobriks kahanenud 51 477 inimeseni.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
Samal teemal:
