november 2018 Archives

Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Isabell Maripuu tutvustas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kogunemisel mõnekümne inimese ettepanekut nimetada Rüütli plats Manifesti platsiks.

Uuendatud Rüütli plats Pärnus Foto Urmas Saard — Uuendatud Rüütli plats Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maripuu ütles, et ettepaneku taha on koondunud MTÜ Eesti Lipu Seltsi Pärnumaa osakonna liikmed[/pullquote]Mõtte esmase algatajana esitles Maripuu peamiste põhjendustena nelja märksõna: asjakohasust, unikaalsust, lühidust ja rahvusvahelisust.

Ta rõhutas, et just sealse platsi servas asunud Endla teatri rõdult loeti ette esmakordselt Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Selle tähelepanuväärse ajaloolise sündmuse mäletamiseks on paigaldatud stiliseeritud kujul omaaegset Endla teatri rõdu meenutav mälestusehis.

Nime unikaalsus seisneks selles, et seni pole Eesti Vabariigis mitte ühelegi teisele väljakule, platsile ega tänavale antud manifesti tähendusega nimetust.

Loe edasi: Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Läkitus Tartust pimedate kõnnirajalt Pariisi

Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.

Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto erakogu — Vladimir Šokman ja Maimu Siigur avavad lindi lõikamisega Eesti esimest pimedate kõnnirada. Foto: erakogu

[pullquote]Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli[/pullquote]13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.

Loe edasi: Läkitus Tartust pimedate kõnnirajalt Pariisi

Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto Alari Talv — Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto: Alari Talv

[pullquote]Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus[/pullquote]Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv. Kuigi võistlusel osales mitmeid silmatorkavamaid töid, eelistas hindamiskogu seda pilti sõnumi olulisuse tõttu. Nii Eesti kui ka kogu maailm on hetkel silmitsi metsade ja looduslike pühapaikade laieneva rüüstamisega. Võidupilt kõneleb sellest, miks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) arvates on looduslikud pühapaigad maailma vanimad kaitsealad. Hiite ja teiste metsade uuenemine on võimalik ka looduslikul teel ehk siis ilma inimese sekkumiseta. Vanade hiiepuude kõdunemine on aluseks elurikka metsa uuele põlvkonnale, leidis hindamiskogu.

„Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus. Peategelasest künnapuu elu on lõppemas, ent sellest hoolimata kannab tema kaduv samblane ja samblikune tüvi meieni hiiepaiga salapärast väge,” sõnas hindamiskogu esimees Arne Ader.

Loe edasi: Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Ugandi Kohvik sai hõbelusika auhinna

Gastronoomia valdkonna tipptegijad kogunesid 9. novembril Tallinna Lennusadamasse, kus suurejoonelisel galaõhtusöögil kuulutati välja Silverspoon 2018 võitjad. Parima kohviku kategoorias tuli võitjaks Otepääl asuv Ugandi Kohvik.

Ugandi Kohviku tiim. Foto Kalev Lilleorg ja Maksim Toome — Ugandi Kohviku tiim. Foto: Kalev Lilleorg ja Maksim Toome

[pullquote]Lõuna-Eesti toidukohtadest gastronoomiakonkursil ainukesena finaali jõudnud Ugandi Kohvik asub Otepää südalinnas[/pullquote]Ugandi Kohvikul tuli aunimetuse saamisel rinda pista eelmise aasta võitja, Tallinnas asuva Gianni Cafe’ga ja Haapsalus tegutseva Hapsal Dietrich’ga.

„Soovime, et iga külaline tunneks end meie juures väga oodatuna. Teeme iga päev kõike suure kirega ja hõbelusika auhind annab tegutsemisindu veelgi juurde. Juba Silverspoon gastronoomiakonkursi finalistide hulka kuulumine oli suur au ning paljude pealinna ja teiste suurepäraste toidukohtadega kõrvuti olles tuli hõbelusika auhinna võit toreda üllatusena. See on kõrgem tunnustus nii kohviku tiimile, meie klientidele kui kogu Otepää piirkonnale.“ ütles kohviku perenaine Liis Kalda.

Lõuna-Eesti toidukohtadest gastronoomiakonkursil ainukesena finaali jõudnud Ugandi Kohvik asub Otepää südalinnas raekoja vastas ning avati 2017. aasta jõulude eel. Kohvik on avamisest saadik olnud populaarseks kooskäimise kohaks. Ugandi Kohvik on väikeseks sõsaraks Otepää südames asuvale Ugandi Restole, Eesti suurimale talvepargile Otepää Winterplace ja Eestis kõige kauem tegutsenud ööklubile Comeback.

Loe edasi: Ugandi Kohvik sai hõbelusika auhinna

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon — Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard — Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?[/pullquote]Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Loe edasi: Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.

Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto Katariina Vaabel — Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel

[pullquote]Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu[/pullquote]„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.

„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.

Loe edasi: Tori valla esimene sünnipäev – nagu presidendi vastuvõtt

Manija saab uue hõljuki

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Pärnu linnavalitsuse taotluse osta uus hõljuk, mis parandaks liikumisvõimalusi Manija saare ja mandri vahel.

Hõljuki soetamiseks eraldatakse väikesaarte programmist 106 590 eurot, millele linnavalitsus lisab 18 810. Kokku 125 400 euro eest ostetakse sõiduk, mis vahetab välja kümme aastat vana hõljuki, mille töökindlus on vähenenud ja ülalpidamiskulud liiga suureks muutunud.

Ajal, mil laevaühendust Manijaga pole, sõidavad saareelanikud mandrile hõljukiga, samuti tehakse sellega reise Kihnu. Hõljuk parandab merepäästevõimekust: aasta alguses päästeti vana hõljukiga Munalaiu sadamas kolme inimese elu.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega. Foto: Urmas Saard →

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni — Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Loe edasi: Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

16. ja 17. detsembril toimub Pärnu Nooruse Majas praktiline pulmapärimuse seminar, kus jagatakse teadmisi Eesti piirkondade rikkalikust pulmakombestiku varasalvest.

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest rituaalidest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Seminaril kajastatakse hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Seminari korraldab Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp. Töörühma juhib Liis Burk, kes on tegutsenud pulmakorraldajana ja uurinud oma magistritöö raames vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Samuti korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi või neis osalenud.

Seminarile oodatakse osalema kõiki, nii korraldajaid, huvilisi kui ka teisi, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad.

Loe edasi: Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Süüdakem 28. novembril küünlad Eesti Vabadussõjas langenute kalmudel kõikjal Eestis ja ka võõrsil! Säragu küünlad Vabadussõja ausammaste jalamil, mälestamaks langenuid, kelle viimne puhkepaik on teadmata!

Andkem au sangareile, kes ohverdasid oma elu meie vabaduse eest!

Eesti Kirikute Nõukogu
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit
Kindral Johan Laidoneri Selts

Samal teemal:

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Mardinädala lõpetab täna, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.

[pullquote]Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask[/pullquote]Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.

11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.

Loe edasi: Mardinädal lõpeb Tartus “Hakkame santima!” välisrühmade kontserdi ja perepäevaga

Toimetulekupiir tõuseb 150 euroni

Valitsus kiitis 7. novembril toimunud kabinetiarutelul heaks järgmise aasta toimetulekupiiri tõstmise 150 euroni.

Eesti Vabariigi Valitsuse hoone Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi Valitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lisaks loodi õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal[/pullquote]„Toimetulekupiir on vaja järkjärguliselt viia vastavusse elatusmiinimumiga, et see kataks ära abivajaja esmavajadused ja ennetaks ta vaesusesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Toetused ja hüvitised peavad vastama inimeste vajadustele, kuid ei tohi seejuures tekitada aktiivsus- ja vaesuslõkse. Seega on samuti oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest töövõimelisi inimesi naasma tööturule, kuna just töötamine kaitseb vaesuse eest parimal võimalikul moel.“

Muudatuse jõustudes on edaspidi esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurus 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Loe edasi: Toimetulekupiir tõuseb 150 euroni

Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Pärnu Rannahotelli restoran korraldab 17. novembril restoranis südametunnistuse õhtusöögi, kus kõikide toitude hinna ütleb klient ise.

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto Silver Gutmann — Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto: Silver Gutmann

[pullquote]Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik[/pullquote]„Anname vastulöögi müüdile, et restoranis käimine on kallis. Seekord ei kirjuta keegi külalisele ette, kui palju toidu eest maksta tuleb. Klient saab ise otsustada, kui palju restoranis käimine väärt oli,“ selgitas Rannahotelli restorani peakokk Herkki Ruubel. „Igaüks oma südametunnistuse järgi,“ lisas Ruubel.

Südametunnistuse õhtusöögil pakutakse kõiki Rannahotelli restorani sügismenüüs olevaid toite. Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik – väärt päikeseloojangu ja merevaatega õhtusööki ning Pärnusse sõitu.

Südametunnistuse järgi saab toitude eest maksta laupäeval, 17. novembril kell 13.00-22.30. Rannahotelli restoran palub klientidel lauad eelnevalt broneerida märksõnaga „südametunnistus“.

Loe edasi: Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi — Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

[pullquote]Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul[/pullquote]Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Loe edasi: Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Homme, 9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. 9. novembril joostakse marti ja Eesti eri paigus toimuvad mardipeod, 10. novembril on sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Mardipäeva mask, valmistatud Sindi noortekeskuses 2009. a mardipäeva käsitöö tunnis. Foto: Helle Vent

[pullquote]sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm[/pullquote]Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased?

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia piirkonnas ringi liikuvad lambanahkadesse mässitud ja puidust looma- ja inimese maske kandvad sandid või Baierimaal jõulude aegu ringi liikuvad hirmutavad Krampuse-karakterid.

Loe edasi: Reedel joostakse Eestis marti: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard — Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Loe edasi: Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard — Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada[/pullquote]„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Loe edasi: Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Haigekassa kampaania „Tervisemurega alusta perearstist” eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust perearstiabist ning sellest, kuhu erinevate tervisemuredega pöörduda.

Kui tervisega tekib mure, mis iseenesest ei möödu, aitab kõige paremini perearst. Perearsti meeskond on tervisemure korral esimene kontakt ja inimese teejuht mure lahendamiseks. Pereõel ja -arstil on kõik vajalikud oskused, et leida tervisemurele lahendus.

Kampaanialehelt alustaperearstist.ee saab infot, milliste tervisemuredega jääda kodusele ravile, millal pöörduda perearsti juurde ja millal vältimatu abi saamiseks EMOsse. Veebilehel on vastused peamistele perearstiabi puudutavatele küsimustele.

Parem teadlikkus aitab vähendada ka põhjendamata pöördumisi EMOsse ja leevendada eriarstide järjekordi.

Kuna november on meestekuu, pöörduvad kampaania tele- ja printreklaamid ennekõike 30-60aastaste meeste poole. Mehed on haigekassa uuringu järgi vähem aktiivsemad enda tervisemurele lahendust otsima. Kampaania kutsub neid üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest.

Perearsti nõuandeliin numbril 1220 töötab ööpäev läbi. Kui inimene kahtleb, kuidas murega edasi käituda, tasub esimesena helistada sinna. Loe edasi: Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Kevadel asutatud Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ osaleb sel aastal 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal, tutvustades nii Vana-Võromaa käsitööd kui ka piirkonda üldisemalt.

2017. aasta Mardilaada väljapanek Foto Vilve Oja — 2017. aasta Mardilaada väljapanek. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Mardilaadaga samal ajal on käimas võru keele nädal[/pullquote]„Mardilaat on ajaga kujunenud käsitöölise jaoks aasta suursündmuseks, mis meelitab kokku käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka piiri tagant naaberriikidest,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Vana-Võromaa käsitöövõrgustikus on esindatud nii traditsiooniline ja algupärane käsitöö kui ka nüüdisaegsem meistrilooming, seega on Mardilaadal pakutav valik kirev ja mitmekülgne. Lisaks meie piirkonnale omastele Juta Salmistu ja Liivi Liinamägi kootud kirivöödele ning Karille Bergmanni Võromaa mustritega õmmeldud vöökottidele on väljapanekus esindatud uuem käsitöö, nagu Kaabsoo küünlad ja Piia Suvi kootud võrukeelsete tekstidega sokid. „Mardilaadal on väljas ainult väike osa meie veebipoe Uma Puut tootevalikust,“ lisas Vilve Oja.

Loe edasi: Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Hingedepäeval Sindi kalmistutel

Hingedepäeval käisid Sindi Naisliidu liikmed korrastamas Sindi mõlemal kalmistul puhkavate avaliku elu tegelaste kalmusid.

Tuluke hingedepäeval koduõuel Foto Urmas Saard — Tuluke hingedepäeval koduõuel. Foto: Urmas Saard

„Ilm oli ilus ja tegevust jätkus kõigile,” teatas Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Peale haudade korrastamist palus Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve meid oma majja, kus pakuti suppi, kringlit ja teed. Hingedepäeva puhul valgustasid lauda küünlatulukesed.”

Teelauas rääkis Renna hingedepäevast, mis kehtestati katoliiklikus kirikukalendris 1006. aastal usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel asub hingedepäev hingedeaja sees. Läinud sajandi üheksakümnendatel levis hingedepäeval tava süüdata küünlad lahkunute mälestuseks nii koduakendel kui sugulaste haudadel. „Südant soojendav oli istuda toreda seltskonnaga hubases toas ja kuulata ka Renna loetud luuletusi,” meenutas Velleste.

Teed juues mälestati toonelateele asunud naisliidu liikmeid ja mõeldi siit ilmast lahkunud omastele. Velleste tänas kõiki talgutel osalenuid ja Rennat sooja vastuvõtu eest.

Urmas Saard

Kuidas edukalt pitchida?

Ettevõtlusmaailmas, nagu igal pool mujal, on omad „moevoolud”. Täna on moes „pitchimine”. Eesti keeles on seda seni nimetatud oma äriidee tutvustamiseks ehk presenteerimiseks.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel Foto Kristi Suppi 1 — Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel. Foto: Kristi Suppi

Nimetagem kuidas iganes, tegemist on oskusega ennast ja oma ideed esitleda, firmat tutvustada. Olgu seda vaja siis konkurentidega võistlemisel või rahastajate leidmisel, igatahes vajalik esinemisoskus.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased, kes tegelevad käesoleval aastal õpilasfirma programmi raames oma ettevõtte loomisega, käisid 1. novembril külas Pärnu koostöötamiskeskuses Fowardspaces. Pitchimist õpetas oma ala asjatundja, noor sariettevõtja, Fowardspace üks asutaja Marten Palu.

Seitse olulist punkti, mida lihtsa pitchimise jaoks läbi mõelda, on: intro (sissejuhatus – tutvustus), probleem või võimalus (millist probleemi ettevõte lahendab või millist võimalust pakub), väärtuspakkumine (millist väärtust toode / teenus kliendile pakub), magic (käitumine), go-to-market plan (turundusplaan – kuidas jõuda tarbijani), meeskond (kellel millised oskused on) ja staatus (tähtsus).

Sõnum noorele ettevõtjale: mõtle läbi mida räägid (püüa öelda mitu mõtet ühe lausega), harjuta või viissada korda, aga esitlus peab olema nii loomulik ja loogiline, et kellelgi ei tekigi rohkem küsimusi!

Kristi Suppi

Maailmakoristuspäeval osales 17 miljonit inimest 158 riigist

Lõplikel andmetel osales 15. septembril toimunud Maailmakoristuspäeval 17 miljonit inimest 158 riigist. Koristustalgud viisid läbi ka need 11 riiki, mis kannatasid septembri keskpaigas toiminud orkaanide käes.

Eva Truuverk Foto Urmas Saard — Eva Truuverk. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev ja milline riik saab olema selle päeva eestvedajaks[/pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski see, et tänu Maailmakoristusele aga ka mitmetele teistele keskkonnaalgatustele, on inimesed hakanud aina enam endalt küsima, kas on ikka mõistlik kasutada asju ainult 20 sekundit?

“Ühekordsete plastnõude, kilekottide, vatipulkade ja teiste sarnaste esemete üks kord kasutamine on liiga suur ressursi raiskamine. Kui see ühekordselt kasutatud asi jõuab prügikasti asemel loodusesse, on tegemist loodusreostusega, mis jõuab mikroplasti näol tagasi meie toidulauale. On selgemast selge, et kogu inimkond peab oma tarbimisharjumused kriitiliselt ümber hindama, sest meil ei ole planeeti B,” ütles Truuverk. “Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke ja kõik need miljonid inimesed, kes oma riikides koristamas käisid, on ülemaailmse prügiprobleemi uued eestkõnelejad ja eeskujud, kes hakkavad edaspidi kujundama väga paljude teiste inimeste hoiakuid ja käitumist.”

Loe edasi: Maailmakoristuspäeval osales 17 miljonit inimest 158 riigist

Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi

Ajaloolase Mart Helme erihuviks on olnud idamaad ja sealne kultuur, aga ka tema teadmised Venemaa kujunemisest avaldasid ajaloohuvilistele muljet, kui ta eile õhtul rääkis Pärnus hotell Strand viienda korruse Lahe saalis teemal „Kumb on igavesem – Eesti või Venemaa?”

Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas Foto Urmas Saard — Mart Helme Lahe saalis ajalootundi pidamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma kodulinna kandis ta siis tindise täpikesega õigesse asukohta.[/pullquote]Paari tunni pikkuse ettekande jooksul ei kasutanud ta „spikrina” mitte kordagi järge hoidvaid märkmeid: kirjalikult üles tähendatud aastaarve, koha- ega isikunimesid. Kõik see, ilma milleta pole mõeldav ajaloost jutustada, on talletatud Helme mälus. Määratult suur teadmiste maht tekitab muidugi kuulajas hämmeldust, aga äratab ka usaldust, kui tema enda jaoks selgitatud ajaloolised faktid viivad loogilise analüüsi põhjal kõige tõenäolisemate järeldusteni. Nii on see tema puhul olnud kümmekond aastat tagasi Raeküla Vanakooli keskuses kõneldes, mullu Sindi gümnaasiumis toimunud Tartu rahu teemalisel õpilaskonverentsil ettekannet tehes ja küllap kõikjal mujalgi.

Loe edasi: Mart Helme: gloobusel kirbukaka ja Pärnut polegi